Tema muudab aegu ja aastaid
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Arvamus / Number: 10. detsember 2014 Nr 49 /
Mulle on alati meeldinud ütlus, et kui Jumal suleb ukse, siis avab ta kuskil akna. Selles on lootust ja teadmist, et igast olukorrast, ükskõik kui keeruline see poleks, on väljapääs. Ja lootust on vaja, sest praegune aeg on enam kui kergete killast.
Oma töölaua tagant vaadates poleks nagu vigagi ja on paljut, mille üle rõõmustada. Aga kui arvutiekraanil avada näiteks kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja pandipidajate avalike enampakkumiste lehekülg, siis saab aru, et elu võib olla troostitult karm. Väidetavalt lisandub leheküljele varad.ee nädalas keskeltläbi kolmsada kuulutust. Iga kuulutuse taga on oma lugu, rohkem või vähem kurb. Maksmata kommunaalkulude või pangavõlgade katteks on müügis sadu kodusid. Ja ei olegi vahet, kus see kodu asub, kas pealinnas või kuskil külas. Külas ja mõnes väikses asulas ehk sagedamini, sest maal ei ole tühjaks jäänud ainult kirikud, vaid ka kodud.
Igasuguseid aegu on meie maal nähtud. Pärast Liivi sõda ja katku oli kogu maa päris tühjaks jäänud, ent Jumalal oli teine plaan. Nagu seletas Taaniel kuningas Nebukadnetsari unenägu: «Jumala päralt on tarkus ja vägi. Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. Tema paljastab sügavused ja saladused, tema teab, mis on pimeduses, sest tema juures elab valgus.» (Tn 2:20–22)
Valgus oli meiega ka nõukogude ajal, kuigi see loodeti igaveseks kustutada ja selle nimel korraldati ajupesu. Just kui mälestusena sellest sai läinud reedel teleri vahendusel vaadata Soome režissööri Taru Mäkelä filmi «Meeletu august». Selles oli vaimukat huumorit, millest arusaamiseks oli vaja teatud elukogemust või teadmist. Filmi peategelane Elsa, Helsingi elegantse kübaraäri omanik, ületas oma kahtlused ja valis endale uue elu koos tšehhist ülejooksikuga, keda ta paarkümmend aastat oli surnuks pidanud.
Ka meie langetame iga päev erinevaid otsuseid, kes koos Jumalaga, kes omaenese tarkusest. Viimast harrastades võib küll vastutustundetuse, mõttetu laenamise või kõikelubatavuse pealetungile alla jääda. Ja taas on tahtmine öelda, et kuskil avatakse meile aken. Kui kõneldakse kirikute võimalikust sulgemisest või kobarkoguduste moodustamisest, siis on tegu vaid muutunud ajaga.
Vastukaaluks võime rõõmustada, sest Tartu Pauluse kirik on astunud suure sammu uuenenud pühakoja täieliku taasavamise suunas. Läinud pühapäeval peeti seal jumalateenistus avatud suures saalis, mis mahutab kuni tuhat inimest, ja õnnistuse sai 29 särasilmset leerilast. Neile, kes tõstavad oma pea ja vaatavad üles, on kõik ajad ühtviisi head.
Rita Puidet,
Eesti Kiriku toimetaja
