Toetus Eesti lipu muuseumile on, lahendust mitte

Otepää pastoraat ja sealne lipumuuseum on aastaid oodanud rahasüsti.

Möödunud aasta detsember tõi hea uudise, et riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon on eraldanud Otepää vallale muuseumi tarbeks 300 000 eurot nn katuseraha. Ent kohapeal on tekkinud erimeelsused ja sihtasutuse loomine venib.
Oktoobris saatis Otepää vallavalitsus presidendile, riigikogu esimehele ja valitsuse liikmetele kirja, kus tegi ettepaneku eraldada riigieelarvest raha Otepää kirikumõisa renoveerimiseks ja lipumuuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Tänu vallavanem Kaido Tambergi (SDE) lobitööle erakonnakaaslaste seas riigieelarvest raha leiti. Möödunud kuude jooksul aga kokkulepet muuseumi asukoha üle vallavalitsuse ja Otepää koguduse vahel pole sündinud.

Maja sai päästetud
Õpetaja Jüri Stepanovi eestvõttel avati 23. detsembril 1996 Otepää kirikumõisa ühes toas Eesti lipu muuseum. Ent paarisaja aasta vanune hoone on vajanud tublisti remonti ja vajab seda praegugi. Kümme aastat tagasi pandi majale uus katus, kaks aastat tagasi vahetati aknad ja küttesüsteem. Riik on hoone remonti panustanud umbes 70 000 eurot.
Vallavalitsuse pressiesindaja Monika Otrokova ütleb, et vallavalitsus on linna ajaloolisse hoonesse suhtunud südametunnistusega ja erinevateks remontideks raha välja ajanud. Aastal 2013 tellis vald lipumuuseumi sisekujunduse põhiprojekti koos muinsuskaitse eritingimustega ja maksis selle eest 26 000 eurot. Ka praegu ei eelda vallavalitsus, et edasiseks remondiks tuleks raha koguduselt.
2017 sõlmisid Otepää koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo ja Otepää eelmine vallavanem Mare Raid notariaalse lepingu, millega kogudus andis 25 aastaks vallale tasuta rendile pastoraadihoone esimese korruse, kus paikneb ka lipumuuseum. On mõistetav, et praeguses situatsioonis soovib vald sõlmida kogudusega hoonestusõiguse lepingu. Allakirjutanu jaoks on mõistetamatu, miks kaks aastat tagasi sõlmitud rendileping on praegu sisuliselt kehtetu. Põhjuseks olla asjaolu, et ei vallavolikogu ega koguduse juhatus pole lepingut kinnitanud.

Pragmaatiline mõtlemine
Vald küsis raha ja sai 300 000 eurot. Vallavanem on koosolekul välja käinud mõtte, et kogudus elik kirikuvalitsus panustaks hoone remonti sama suure summa. „Soovin omalt poolt kindlasti, et ka koguduse panus oleks olemas. Selle üle läbirääkimised käivad. Kas see summa peaks just 300 000 olema, aga kaaspanustamist ootame kindlasti,“ sõnab Kaido Tamberg.
Ta viitab sellele, et mitte ainult üks tuba, vaid terve maja vajab remonti. Remonditud maja annab kogudusele võimaluse tegelda ülejäänud ruumide majandamisega, toimugu seal siis seminarid või kasutatagu ruume muuks tegevuseks, arutleb vallavanem.
„Ei saa eeldada olukorda, et meie panustame kogu raha koguduse omandisse, mida kogudus jääb kasutama. Vallavolikogu näeks hea meelega, et kirik teeks omapoolse investeeringu ja mõtleks pragmaatiliselt kaasa,“ sõnab Tamberg. „Minu arust on teema juba selles, kui kirik panustaks. Vald võiks selle rahaga ka muud teha. Me võime otsustada, et paneme lipumuuseumi mujale ja tähistame selle maja (pastoraadi – R. P.) lihtsalt ära, aga me ei pea ju seal majandama,“ lisab vallavanem.

Puudub eksperthinnang
Uurin, kui kaugel ollakse ehitusprojekti ja kalkulatsiooniga. Vallavanem Tamberg vastab, et kalkulatsiooni tegemine käib – ekspert hindab maksumuse vajaduse. Oluline on, et pastoraadihoone konstruktsioonid oleksid korras, välistada ei saa ettenägematuid kulutusi. Hoone peab ka väljast nägus olema ja ümbrus korras, kinnitavad pressiesindaja ja vallavanem ühest suust.
Vastus küsimusele, kes projektiga tegeleb, kõlab vallavanema suust: „Antud juhul mina ise, aga pean läbirääkimisi inimesega, kes võiks tegelda. Meil on üks selline firma silmapiiril.“ Kuna Eesti Rahva Muuseum on lubanud ekspositsiooni osas appi tulla ja see on lipumuuseumi kui sellise kõige olulisem punkt, on küsimus selles, et ükskõik kui palju peaks kuluma hoone remondile, peab toetussummast osa jääma ekspositsioonile.
„Kogu lugu on selles, et remont võib maksta veel rohkem kui 300 000 ja me ei jõua ekspositsioonini välja,“ kahtleb vallavanem ja pressiesindaja lisab, et ennekõike tahavad nad Eesti lippu eksponeerida. „Praegune olukord on hale. Lippu ei saa nii välja panna. Lipp peab olema väärikalt hoitud. ERMiga koostöös on tulnud mõte, et veebi kaudu saaks näha ERMis hoitavat originaallippu,“ räägib vallavanem tulevastest plaanidest ja kinnitab, et lipu sünnipäevaks, 4. juuniks saab vähemalt olemasolev ruum pastoraadis üle värvitud.
Paar nädalat pärast jutuajamist saabub ka hinnang – kogu vana pastoraadihoone remondiks võib hinnanguliselt kuluda 490 000, otseselt eksponeerimisruumidele umbes 250 000 eurot.

Võimalikud variandid
Vallavanem sõnab, et oleks soovinud lipu ekspositsiooni hoopis kirikusse, aga sellega oleks tekkinud sada muud küsimust. Kuid kirik pole koht, kus lipp 1884. a õnnistati. Vallavanema hirm on, et kui pastoraadis ilmneb, et esimese korruse põrand alt seenetab, lähevad kulud liiga suureks.
Vallal on pastoraadi kõrval lipu eksponeerimiseks välja pakkuda veel kaks varianti: a) pas­­toraadi sissekäik tehakse korda, aga osa ekspositsioonist viiakse teise majja. Viimasena nähakse lipu keskust tervikuna vallamajas; b) teise variandi puhul näeb vallavanem rahalist kokkuhoidu, sest praegu köetakse kogu pastoraati. „Kogudus tuleb ehk ots otsaga kokku, siis saavad nad ajada oma asja ja üks ekspositsioon täiendab teist,“ sõnab vallavanem.
Kõik kulutused ei lõpe veel olemasoleva muuseumi remondi või uue keskuse rajamisega. Vajatakse ka inimest, kes ukse(d) lahti hoiab ja külastajaid vastu võtab. „Usun, et vald toetab seda mõistlikult,“ ütleb Tamberg, kinnitades, et vald on täiendavate kulutustega arvestanud.

Tasuta töö
Aastaid koguduse majanduselu juhtinud ja nii muuseumi kui pastoraadi pärast südant valutanud koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo on skeptiline. Põhjust annab rendileping ja selle sõlmimisega vallale kaasnenud kohustused. Kui 25. veebruaril kohtume, sõnab ta, et võttis iseseisvuspäeval muuseumis vastu bussitäie rahvast. Ja täpsustab, et pastoraadi I korrus, kus asub ka muuseumituba, on ju renditud vallale.
Lepingu sõlmimise järel tasus vald esimesel talvel küttekulud ja 2000 eurot muuseumile tegevuskuludeks. Nüüd on Uibo sõnul vald kogudust alt vedanud ja kogudus on pidanud tegema tasuta tööd. Uibo ütleb, et möödunud aastal külastas muuseumi tuhat inimest ja temal on tulnud nad tasuta vastu võtta. Ta näitab annetuskasti, kus vaid mõni üksik punane sent.
Kui ta vallavanemaga olukorrast rääkis, vastanud vallajuht, et kütte eest ju saite raha, mis veel vaja on. „Küte on küte ja tegevuskulu on tegevuskulu,“ sõnab Uibo. Ta kinnitab, et teeb heal meelel pastoraadi ukse lahti ja tutvustab muuseumituba, sest muidu oleks see lihtsalt kinni olnud. Aga rendilepingu järgi on vallal kohustus muuseumi teenindada.
Jaan Uibo on olukorras pettunud. Ta viib jutu hoonestusõigusele ja kinnitab, et lisaks sõlmitava lisalepinguga jääks pastoraadi ülemine ja keldrikorrus koguduse kasutada. (Juriidiliselt sõlmitakse hoonestusõigus tavapäraselt kogu hoonele – R. P.) Keskmine korrus jääks valla kasutusse. Aga juhatuse esimees on pahane, et lisaks 50 aastaks sõlmitavale hoonestusõigusele oodatakse koguduselt kopsakat rahalist panust. „Kus see võrdsus siis on?“ küsib Jaan Uibo. Ja lisab veel kord, et raha on tulnud riigilt, ruumid aga koguduselt.
Ühes on mõlemad osapooled ühel nõul: Eesti lipu lugu tuleb eksponeerida Otepääl, sest sealses kiriklas pühitses Rudolf Kallas 4. juunil 1884 Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu ja 34 aastat hiljem, 21. novembril 1918 kinnitas Maapäev lipu riigilipuks.
Rita Puidet

Kommentaarid
Marko Tiirmaa, Otepää Maarja koguduse vaimulik:
Lipukeskust kui sellist Otepääl ei saa rajada mitte kuhugi mujale kui ajaloolisse lipu pühitsemise kohta pastoraadis. See oleks absurd! Nii nagu ajakirja Akadeemia peatoimetaja ja Otepää sõber Toomas Kiho oma intervjuus ERRile nimetas, on Otepää pastoraadi näol tegemist kogu Eesti rahva jaoks analoogilise pühamu või ajalooliselt ainulaadse kohana, nagu seda on näiteks Pika Hermanni torn.
Antud hoonele saaks anda tervikliku kompleksina kasutuse lisaks lipuga, selle ajalooga, aga ka muu heraldika valdkonnaga seonduvale koolitus- ja seminarikeskusena, kus pakutaks ka majutusteenust. Seda hoonet tulekski käsitleda ühe tervikuna. Olen nõus, et investeeringu kogumaht on suurem kui antud juhul poliitikute eraldatud summa, aga kõik see ongi tahte küsimus, sest raha pole maailmast otsa saanud, lihtsalt tuleb olla leidlik ja seda õigest kohast otsida.
Sellepärast on vajalik luua jätkusuutlik mitmepoolne sihtasutus, kes pastoraati suudab väärindada ja näha tervikpilti ning vaadata kaugemale kui vaid hetkel eraldatud summat.
Kogu ettevõtmise vedamiseks peabki olema piisavalt usku inimeste tervesse mõistusesse ja koostöötahtesse, mille alusel me oma lipu ajalugu väärikalt esindada saaksime, mitte ei takerduks poliitilistesse või majanduslikesse kemplustesse.

Andrus Mõttus, EELK kantsler:
Kirik väga pooldab, et Eesti lipp oleks eksponeeritud Otepää kiriklas ja aitab sellele nõuga kaasa. Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp, mitte koguduse lipp. Eesti Rahva Muuseum toetab lipukeskust ekspositsiooni osas, riigikogu on eraldanud lipukeskuse arendamiseks raha. Kogudus pingutab selle nimel, et lipukeskus tuleks pastoraati, ja püüab leida hoone remondiks raha. Oleme positiivsed ja loodame, et sihtasutus saab loodud ja lipukeskus jääb kohta, kus lipp pühitseti.

Pildigalerii: