TOIMETUSE POSTIST

Kutsutud ja valitud

Ligi kaks tuhat aastat tagasi kirja pandud Uus Testament on jätkuvalt aktuaalne ka meie päevil siin Eestis – seda on tarvis toonitada.

Inimeste põhilised vajadused on läbi aegade olnud samad, ainult meid ümbritsev «logistika» on saanud uue kuju ja nimetuse. Tänapäeva probleemidele leiab ikka mõne tabava piiblisalmi. No nii, mis kirjakoht haakuks sel juhul äsjaste riigikogu valimistega? Pakun välja Matteuse evangeeliumi 22:14, kus Jeesus ütleb kokkuvõtlikult ühe tähendamissõna kohta: «Paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud.»

Tähendamissõna räägib kuningast, kes oli kutsunud kokku pulmalised. Kui need jäid tulemata, saatis ta oma teenijad kutsuma neid, keda iganes nad kohatavad, ja nii täideti uhke pidusaal. Saabunute hulgas silmas kuningas kedagi, kes ei olnud pulmaseltskonnale kohaselt riietatud; tema võeti kinni ja visati välja pimedusse. Sealt pärinebki Jeesuse nending, et paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud. Pulmadega on siin teadagi mõeldud taevariiki – kuhu peaksime kõik tahtma, eriti veel, kui meid on sinna nimepidi kutsutud.

Piiblilugu ütleb hoiatuseks, et kui me kuuleme kutset, aga sellele ei kuuletu, ei ole meil sellest mingit kasu ega rõõmu. Ka ütleb lugu seda, et kui me ilmume välja, kuid ei ole ennast vastavalt kasinud ja ette valmistanud, ei kõlba me väljavalitute seltskonda.

Riigikogu valimiste puhul on küsimus selles, kuivõrd väljailmunud kandidaate teatakse-tuntakse ja missuguse mõõdupuuga neid hinnatakse. Eks hindajad ole inimesed nagu meie, lihtsad surelikud, kes moodustavad valijaskonna. Ühtekokku on neid palju ja enamuse tahtmine on määrav.

Valimiste tulemusena on võitjaid ja kaotajaid. Kes on saavutanud hea tulemuse, peaks olema rahul, aga kelle tulemus on kehv, ei pruugi sugugi rahul olla. See on inimlik ja mõistetav. Ometi on ka ülejäänud kaks varianti mõeldavad: kes on saavutanud hea tulemuse, on ikkagi pettunud, sest oli oodanud veelgi paremat, kuna aga see, kes sai väga vähe hääli, on oma alandlikkuses tänulik sellegi pisku üle.

Variante leidub ka kutse saamisel. Peremehel on õigus kutsuda neid, kes on talle meeltmööda ja jätta teised kutsumata. Kõrvalseisjate meelest võib nimekiri tunduda suvalisena, teinekord isegi ülekohtusena. Mõni hakkab võib-olla õiendama ja peremeest avalikult kritiseerima. Kutsutud on kõik teretulnud, kuid loobujate asemele võidakse kutsuda teisi, et ettenähtud arv saaks täis. Juhtub ka, et mõni otsustab kohale ilmuda, kuigi tal kutset ei ole. Viisakas seltskonnas sellist käitumist ei sallita, teda peetakse kontvõõraks.

Valimised valimisteks ja pulmapidu pulmapeoks! Jumala nimekirjas – tulevase taevariigi kodakondsusse – oleme kõik kutsutute hulgas. Ja ehkki Tema on andeksandja, peab Temagi meie suhtes üht-teist silmas. Aga Tema mõõdupuu on sootuks teine kui inimeste oma. Tema ei vaata meie välimusele, vaid vaatab meie südamesse. Temale ei loe, kas oleme rikkad ja ilusad, hea positsiooniga ühiskonnas ja inimeste seas lugupeetud.

Temale loeb meie alandlik meel ja leplik vaim. Ta ootab, et tunnistaksime üles oma üleastumised ja puudujäägid ning paluksime Temalt andestust. Kui Jumal jääb selle poolest meiega rahule, oleme mitte ainult Tema poolt kutsutud, vaid saame Tema poolt ka väljavalituks.

Aarand Roos, Eesti Kristlike Demokraatide erakond