Tööd Kadrina kiriku oreliga peavad jätkuma

Kadrina kiriku Hermanni oreli remondi esimene etapp on jõudnud lõpule.
11. juulil kogunes Kadrina kirikusse komisjon, mille tööst võtsid osa ka välismaised orelispetsialistid. Kuus aastat ette valmistatud remondi esimene etapp oli jõudmas lõpusirgele.
1895. aastal Peterburi Jee­suse kiriku saksa-läti koguduselt Kadrinasse ostetud omaaegse Läti oreliehitaja Karl Alexander Hermanni (1847–1926) pilli remontis 2007.–2008. aastal Lätis asuva orelitöökoja meister orelirestauraator Jānis Kalniņš.
Karl Alexander Hermann oli oma perekonnas teise põlvkonna oreliehitaja, kes praegu Kadrinas asuva instrumendi 1877. aastal Peterburis kiriku jaoks ehitas. Lettische Zeitungi 1878. aasta number ütleb, et pill pälvis Peterburis komisjoni kõrge hinnangu.
Võimsa kõla taastamiseks
On teada, et kogudus maksis pilli eest omal ajal küllaltki kõrget hinda, kusjuures ajalooarhiivis leiduv koguduse kroonikaraamat ütleb kummalisel kombel, et raha selleks võeti «kiriku valgustamise ja kaunistamise kassast» ehk siis kaasaegselt väljendudes kiriku küünla- ja lillerahast…
Kapitaalremondi tulemust saabus hindama komisjon, kuhu spetsialistidena olid juurde kutsutud Helsingi Vana kiriku organist ja oreli remondile eelnenud ekspertiisi läbiviija Pekka Suikkanen, Saksamaal Kölni ülikoolis diplomeeritud restauraator Alexander Eckert ning EELK Kirikumuusika Liidu peasekretär organist Helika Gustavson-Rätsep. EELK Kadrina kogudust ja Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutust esindasid koguduse juhatuse esimees Jaanus Reisner, kontsertorganist ja orelipedagoog Kristel Aer ning kohalik organist, Saksamaal end orelite muinsuskaitse alal täiendav Külli Erikson.
Nüüdseks lõppenud oreliremondi järk keskendus tuulesüsteemi ning Hermanni pillidele iseloomuliku võimsa kõla taastamisele. Õige tuulesurve ning vilede algupärase kõlapildi taastamiseks rekonstrueeriti vana magasinlõõts, mis on nüüd taas ka jalgadega tallatav ning orelirõdul huvilistele vaatamiseks ligipääsetav.
Jānis Kalniņš on oma restauraatoripraktikas tegelnud enam kui viieteistkümne Hermanni oreliga ning tunneb selle 19. sajandil Lätis ja Peterburis tegutsenud meistrite perekonna pille peensusteni. Lätis leiduvate Hermanni pillide eeskujul sai taastatud kolm Kadrina orelis seni lünklikult säilinud või ebakohaselt asendatud registrit.
Orelihelid plaadile püütud
Komisjon, kes hindas kõrgelt oreli taastatud kõla, tehtud käsitöö kvaliteeti ning ajaloolist tähtsust, pidi teisalt nentima, et planeeritud väiksemamahulised reguleerimistööd ei lahenda oreli mehaanika kulumuse probleeme. Lisaks sellele on mõned oreli mehaanika olulised detailid, nagu näiteks klaviatuurid, sada kümme aastat tagasi toimunud paigaldamise käigus ebaotstarbekalt ümber kohandatud.
Kui need Hermannile omase loogika alusel taastada, muudaks see orelimängimise oluliselt tundlikumaks ning hõlpsamaks. Ning viimaks: nii põhjalik remont peaks kindlasti lõppema oreli välimuse korrastamisega, mis esialgsesse lepingusse sisse planeeritud ei olnud, kuid igale kiriku külastajale esmalt silma torkab. Kõike seda arvesse võttes soovitas vastuvõtukomisjon Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutusel minna remondi jätkamise teed.
Tänujumalateenistus remondi esimese osa lõpetamise tähistamiseks koos sellele pühendatud kontserdiga on planeeritud sügisesse. 31. juulil salvestati kirikus vastremonditud oreli kõla dokumenteerimiseks kolme organisti osalusel CD-plaat.
Oreli remont on teoks saanud tänu rohketele eraannetajatele, kelle panustatud rahasumma andis võimaluse kaasata ürituse läbiviimiseks ka riigipoolse finantstoetuse. Üritust on toetanud sõpruskogudused ning ettevõtjad kohapealt ja kaugemalt.
Kokku läks remondi I etapp maksma ligi 400 000 krooni, millest viimane osa on praegu tasutud pikaajalise soodsa laenu abil. Jätkuvalt oodatakse abi sponsoritelt. Remondi II ja III etapi rahastamine on kavandamisel.

Külli Erikson,
Kadrina Kiriku Oreli SA juhataja