Tööst varjupaigataotlejatega teispool lahte

Viimasel ajal on Eestis olnud vägagi esil pagulastemaatika. Soomes on eestlasest pastor Raigo Liiman Espoo toomkoguduses tegelemas pagulastega ehk sisserändajatega. Naabermaa kogemustest võib õppida nii mõndagi. Raigo Liiman oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, milles ta kirjeldab oma kogemusi tööst pagulastega.

Kaua oled elanud ja olnud Soomes tööl?
Olen Soomes 1991. aasta jaanipäevast. Enne seda olin ühes Soome firma Peterburi filiaalis tööl ja sealtkaudu sattusin Soome. Abikaasal on soome juured ja saime seetõttu siia ka jääda. Usuteemad ja kirik huvitasid juba enne Soome tulekut, vestlesin kordi toonase Püha Vaimu koguduse õpetaja Jaan Kiivitiga. Teoloogiat asusin aga õppima Helsingi ülikoolis 1994 ja lõpetasin stuudiumi 2001. aastal. Esimene töökoht oli Salo koguduses. Espoo toomkoguduses olen tööl 2004. aastast.

Milliste töövaldkondade eest vastutad pastorina praegu Espoo toomkoguduses?
Espoo toomkoguduses on töö jagatud pastorite vahel piirkondadeks, mina olen ennekõike Espoo keskuse piirkonna koguduse tegevuse eest vastutav. Laiemalt aga vastutan töö eest mitmekultuurilises keskkonnas. Tegelen sealhulgas meie koguduse piirkonnas elavate välismaalastega. Praegu on koguduses omakeelsed rühmad eestlastest, Soome asunud ingeri juurtega inimestest ja aafriklastest, kes on peamiselt kristlikest Aafrika riikidest.
Aktiivselt tegevad on peamiselt Pakistanist tulnud urdukeelsed, keda juhib nende enda pensionil olev pastor Salamat Masih. Lisaks on oma pühapäevakooli ja tantsurühm khmee­rikeelsetel. Kõik muu mitmekultuurse töö koordineerimisega seotu on minu vastutusel. Espoo koguduste liidus koordineerib seda tööd Matti Peiponen.

Kui palju on viimasel ajal tulnud Espoo piirkonda pagulasi?
Pagulasi on meil alati olnud ja nendega tegeleb peamiselt Espoo linn. Linnal või vallal on riigis kehtiva lõimimisseadusega sätestatud kohustused, näiteks tagab linn igale oma elanikule hariduse. Vanemad, kes on teisest keelekeskkonnast, saadetakse soome keele kursustele ja lapsed kooli. Lastele on oma ettevalmistusklassid ja keeleoskuse omandamise järel saavad nad minna tavaklassi.
Varem on saabunud Espoo linna alla 300 pagulase aastas, mullu tuli aga 1800. Sügisel andsid tooni Iraagist ja Afganistanist saabunud. Enamik tulnutest on islamiusulised, aga nende seas on ka kristlasi. Muslimid suhtuvad kirikusse peamiselt hästi.
Pika välismaal oleku aja jooksul on pagulased saanud häid kogemusi kristlastega ja kui nad ei ole leidnud võõrsil turvalist kohta, kuhu minna, siis teavad, et võib tulla kirikusse. Kui inimestel on hirm enda või oma lähedaste elu pärast, siis nad teavad, et kirik on koht, kuhu ei tulda relva ega vägivallaga. Pärast pagulase registreerimist alustab Soome migratsiooniamet isiku asüüliõiguse põhjendatuse selgitamist. See on ajaliselt määratletud: alaealiste paberitega läheb umbes aasta, täisealistega kolm aastat.
Arvatakse, et umbes 30% taotluse esitajatest saab elamisloa, mis annab kodanikuga võrdsed õigused. Riik peab vaatama, kas varjupaigataotlus on põhjendatud, sest varjupaigataotluse rahuldamisega võtab riik endale ka majanduslikud kohustused. Need isikud, kes pärinevad turvaliseks määratud piirkonnast, saadetakse koduteele tagasi ehk nad saavad eitava vastuse asüüli osas.

Mida kirik teeb ja on valmis tegema pagulaste heaks?
Soome kiriku peapiiskop Kari Mäkinen on rõhutanud, et tegu on inimestega, kes vajavad abi, meie ülesanne pole mõista inimeste üle kohut, vaid neid aidata. Soome luterlik kirik on ühiskonnas mitmete näitajate põhjal arvestatav jõud. On leitud, et Soome politseis ja kirikus on ühepalju töötajaid. Kirik on arvestatav ja usaldatav organisatsioon (Espoos kuulub kirikusse 74% elanikkonnast).
Kirikul on ka palju oskusi ja kogemusi inimeste aitamiseks. Kuna vaimuliku töö tegijal pole kirikus kindlat tööaega, siis saab ta inimesi aidata ka väljaspool ametlikku tööaega. Ligimese aitamise põhimõte lähtub 1Ms 1:27: «Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi».
Meie koguduse piirkonnas on seitse erineva suurusega põgenikekeskust ja me hoiame nendega kontakti. Meilt oodatakse ennekõike koostööd ja vabatahtliku töö koordineerimist. Espoo koguduste liidul on kolm laagrikeskust, millest üks on antud linnale pagulastöö tegemiseks. Seal on üks põhikohaga töötaja diakon Hanne Malkki, kes on koguduse palgal. Tema ülesanne on olla abiks trauma üle elanud inimestele. Ta nõustab neid ja korraldab päevaprogrammi ning keeleõpet.
Iga päev käib kohal keegi kogudusetöötajatest koos vabatahtlikega pagulaste päevaprogrammi täitmas. Korraldatakse väljasõite, sest tutvumine kohaliku kultuuri ja inimestega on tähtis. Tööd tehakse pagulastega palju, kuid et soomlased on oma olemuselt tagasihoidlikud, siis sellest eriti ei soovita rääkida. Enda kiitmisele ei vaadata Soome ühiskonnas hästi, peale selle ei soovi ehk ka asüülitaotlejad, et neist räägitaks, sest eri maade salateenistused on aktiivsed.
Mõned põgenikest on saanud linnalt korteri ja kogudused on abistanud neid mööbli hankimisel. Nii aitas Espoo toomkogudus eelmisel aastal sisustada kokku seitse korterit. Seda tehti koguduse liikmetelt saadetud annetustega.

Kuidas saate sisserändajatega rääkida?
Nende seas ikka keegi räägib inglise keelt. Espoo linn on palganud juhendajaid, kes oskavad varjupaigataotlejate keelt. Osa tõlkidest on aastaid tagasi tulnud siia ise pagulastena ja saavad nüüd aidata neid, kes on äsja maale saabunud.
Kui mina olen käinud pagulastega suhtlemas, siis mul on olnud vabatahtlikud tõlgid kaasas. Olen rääkinud nendega mitmetel teemadel, aga kesksed on igapäevased olmeküsimused ja nõustamine.

Milline on varjupaigataotlejate suhtumine kirikusse? Kas nad on tulnud ka kogudusse ja kas kogudus on neid vastu võtnud?
Neid käib kirikus. Pagulasi on ka vabatahtlikud kirikusse toonud. Neile jagatakse omakeelset kirjandust, nt araabiakeelseid piibleid. Kui inimene küsib seda, siis ta ka saab. Kirik ei suru oma sõnumit peale, aga kui keegi tunneb huvi, siis ta saab infot ja pühakirja.
Koguduse aktiivsus sõltub isikutest ja sellest, kuivõrd teema inimesi kõnetab ning millised on kontaktid, kui palju leidub innukaid vabatahtlikke, mida arvab asjast koguduse peaõpetaja ja kuivõrd motiveeritud on koguduseliikmed pagulastega kontakti looma.

Kuidas koguduseliikmed suhtuvad pagulastesse?
Suhtumist on äärmusest äärmusesse. On neid, kes ei soovi pagulasi aidata, ja on neid, kes soovivad aidata. Keskmine aitaja on üle 50aastane naine, pigem ema, kes on hoolitsev ja valmis varjupaigataotlejatele näiteks sooje riideid tooma või sokke kuduma.
Pagulaste vastased on aga loonud oma veebilehe. Enamik soomlasi on siiski sõbralikud ja toetavad. Üksikuid varjupaigataotlejaid käib ka kirikus ja suhtumine neisse on olnud sõbralik. Oleme avaldanud juhendeid pagulastega suhtlemiseks.

Miks sisserännanud eelistavad elukohana Soomet ja mitte näiteks Eestit? On ju mõlemad riigid Euroopa Liidus.
Soome on olnud kaua iseseisev ja Soome kohta on levinud Lähis-Ida ja araabia maades palju positiivset infot. Tuntakse Soomega seotud firmasid Nokia, Kone jmt. Info levib inimeselt inimesele, varjupaigataotlejad saadavad sõnumeid kodumaale ning see mõjub muidugi positiivselt.
Ise olen kohtunud pigem nooremate meestega, kellele järgnevad Soome tavaliselt sugulased. Noormehed on Lähis-Idas ehk enim ohustatud, neid on kaasatud sõtta, ka vastu nende tahtmist. Majanduslik pool on samuti ilmselt mõjutanud inimeste valikut tulla Soome.

Mida soovitaksid Eestil arvestada ja silmas pidada pagulastega toimetulekuks?
Soovitamine on keeruline, sest oma tõde ei tohi kellelegi peale suruda. Olen kuulanud hädasolijate jutustusi oma elust, mis on olnud vägagi sünged. Olen mõelnud, mida ütleb Piibel hättasattunu aitamisest. Kui inimesed pole näinud pagulasi, siis on seletamatud hirmud nende ees, sest võõrast kardetakse.
Ka eestlased on olnud põgenikud, aga neid on vastu võetud. Mõistan võõramaalasi paremini, sest olen ise siin Soomes olnud võõramaalane ja tunnetan lõimumise raskusi. Ei tohiks olla kitsarinnaline, vaid pidada silmas üllaid väärtusi. Kristlase ülesanne on alati kaitsta seda, mis on püha! Kristluse suhtes vaenulik ei ole teine usk või usklik, vaid pigem negatiivne individualism, materialism ja piiramatu rumalus ning omakasupüüdlikkus! Kiri heebrealastele (13:2) ütleb: «Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.»
Kaido Soom

Pagulaspoliitikast Soomes
Aastal 2015 kasvas Soome sisserännanute hulk eelmiste aastatega võrreldes plahvatuslikult.
Soome vabariigi seadus sisserännanute integratsioonist ja turvapaigataotlejate vastuvõtust püüab soosida sisserännanute lõimumist, võrdõiguslikkust ja valikuvabadust meetoditega, mis toetavad ühiskonnas vajalike kesksete teadmiste ja oskuste saavutamist.
Seadus püüab tagada varjupaigataotlejate hakkamasaamist, korraldades nende vastuvõttu.
Espoo linnavalitsus võttis 14.04.2014 vastu mitmekultuurilisusprogrammi aastateks 2014–2017, mille eesmärgiks on, et sisserännanud oleksid teiste linnaelanikega võrdses olukorras.