Trükised ja plakatid

Läbi kolme kümnendi on Eesti Kiriku vahel ilmunud lisalehti.

Toimetus on välja andnud lisaks iganädalasele Eesti Kirikule mitmeid väiketrükiseid, reklaamlehti, reklaamplakateid, kinkekaarte ja igal aastal esimese lehenumbri vahel seinakalendri. 2006. aastal, kui olime kahe aasta seinakalendri tarvis üles pildistanud Läänemere saarte pühakojad, ilmus ka suur plakat 53 kiriku pildiga. Ka nende kirikute piltidega, mida enam ei ole.

Algusaegadel ilmus lehe vahel Laste Sõber, trükis, mis mõeldud pühapäevakoolis käijatele. Ajapikku tekkisid teemalehed noortele, kirikumuusikutele jm. Noortelehti aitas teha Kristjan Luhamets. Eraldi leheküljed olid pühendatud 12 praostkonnale, Eesti Kirikute Nõukogule (EKN), erinevatele teemadele või institutsioonidele, nagu misjonipäevadele, kirikupäevale ja laulupeole, usuteaduse instituudile, „Terve Pere Leht“, „Eesti Luterliku Tunni Teenistus“, „Välis-Eesti piiskopkond“ jmt. Mõni valdkond tahtis ka põhjalikumat selgitust ja teistmoodi kujundust, nii ilmus näiteks Urmas Arumäe sulest mahukas artikkel „Koguduste juhtimise õiguslik korraldus“. 

Eesti Kirik on olnud ka mitme alguse juures. Toon vaid mõne näite. 2001. aastal jõudis esmakordselt lugejateni lehe vahel väiketrükis „Teeliste kirikud“. Hiljem võttis projekti üle EKN ja tänini ilmuvad mahukad brošüürid suvistele teelistele kirikute külastamise infoga. 

Soome misjoniseltsi poolt toetatud esimene eestikeelne noorteväljaanne Pluss läks samuti lehe vahel kõigile tellijatele. 2011. aastal said lugejad väikese raamatukese „Kolm isamaalist kõnet“, mille väljaandmist toetas siseministeerium. 

1997. aasta algul, kui eelmise aasta numbrid olid kokku arvatud, uus kirikukogu ja koguduste juhtorganid valitud, andsime välja trükise „Jumala majapidajaks kutsutud“. Veerand sajandit hiljem on hea vaadata, kes olid siis meie kirikuelu juhtimas kohtadel. Statistika annab teada, et 1996. a oli EELKs 53 988 liikmesannetajat (võrdluseks 2018 – 26 434 liikmesannetajat). Suurima liikmete arvuga praostkonnad olid Tallinn (15%), Võru (13%) ja Viljandi (10%).

Loen seda lisategevust iganädalase lehe väljaandmise kõrval suureks väärtuseks, mis just tagantjärele vaadates annab hea ajaloolise ülevaate kirikuelu rikkusest. Eesti Kiriku 2000 tellija hulgas on paarkümmend neid, kes on juba aastaid lasknud kõik lehenumbrid kalinguri köita ja nii saanud oma raamatukogusse suure, mahuka ja inforikka leheraamatu. Tartus asuv köitekoda, kelle teenust me oleme aastakümneid kasutanud, lõpetab oma töö ja sellega seoses 2021. a köidetud Eesti Kiriku aastakäiku ei tule.