Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tunnustus Ahrensi pärandi väärtustajatele

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Sulev Valdmaa ja Trivimi Velliste Kuu­salu pastoraadi ees Ahrensi ausamba avamisel möödunud aasta augustis. Laurentsiuse Seltsi koduleht

Kuusalu keelemehest pastori Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine pälvis äramärkimist 2017. aasta Eesti keeleteo konkursil.

Konkurssi korraldab haridus- ja teadusministeerium 2006. aastast alates. Seekord kuulutas taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministritest koosnenud žürii 2017. aasta keeleteoks loomaarstiteadlase ning eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija Enn Ernitsa artiklikogumiku „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ väljaandmise.
Avaliku internetihääletuse tulemusel pälvis rahvaauhinna aga Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram „Roostikurebased“. Auhindade kätteandmine toimus 16. märtsil Türi gümnaasiumis.
Tänavuse 23 nominendi seas oli ka üks ettevõtmine, mis annab aimu kiriku rollist eesti kirjakeele ajaloos. Tunnustust pälvis nimelt uuele kirjaviisile aluse pannud pastor Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine Kuusalus. Mullu 10. augustil avati seal tema pronksist mälestussammas, lisaks korraldati teemakohane konverents ja kirikukontsert.
Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Tõnu Tender märkis ettevõtmist keeleteo konkursile esitades, et erilist tunnustust väärib seejuures Laurentsiuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaa panus, kellel õnnestus mälestusmärgi rajamisse kaasata mitmed erialaseltsid ja institutsioonid ning korraldada tulemuslik üleriigiline korjandus.
Valdmaa selgitas Eesti Kirikule, et raha kogumine polnud kerge. „Suure summa kokku saamiseks tuli väga palju rääkida, tutvustada, paluda ja veenda – nii ajakirjanduse kaudu kui inimestega isiklikult kohtudes,“ meenutab ta. Mälestusmärgi teokssaamisel andsid Valdmaa sõnul hindamatu panuse ka Laurentsiuse Seltsi liikmed, EKI ning Emakeele Selts.
Nimelisi eraannetajaid oli kokku ligi pool tuhat ja nende panus küündis lõpuks pooleni vajaminevast summast. Ülejäänu osas panid õla alla riik ja vald. „Annetanute suur hulk on väärtus omaette, mis teeb Eduard Ahrensi mälestusmärgist tõelise eesti rahva mälestusmärgi,“ rõhutab Valdmaa.
Samuti tõstab ta esile seda, et keelemehe pärand on tänapäeval eestlaste seas üllatavalt vähe tuntud. Tänu mälestusmärgi rajamise algatusele avanes aga võimalus rääkida Ahrensist üleriigilises meedias, samuti pälvis teema pikema aja jooksul suurt tähelepanu Kuusalu vallas. Avamisest oli tulnud osa saama sadu kohalikke elanikke, meediakajastust sai üritus aga ka näiteks Saksa ja Soome estofiilide väljaannetes.
Eduard Ahrens (1803–1863) sündis Tallinnas ning õppis sealses toomkoolis ja hiljem Tartu ülikooli usuteaduskonnas. 1837. aastast kuni oma surmani oli ta Kuusalu kirikuõpetaja. Ahrensi keeleteaduslikuks peateoseks on eesti keele grammatika (1842–1853), milles ta soovitas vanalt kirjaviisilt minna üle eesti keele hääldamisega paremini sobivale soomepärasele ortograafiale. Tema uuendusettepanekud pääsesid võidule alles pärast autori surma ning said tänapäevase eesti kirjaviisi aluseks.
Rain Soosaar