Ühiskonna enesetunde plahvatus
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 13. august 2014 Nr 31 /
Selle suve tippsündmust üldlaulupidu annab kaua meenutada: oli võimas, liigutav, kaasahaarav.
Laulupeo aukülaline maestro Roman Toi (98) tegi kaasa laulupeorongkäigu – tema jaoks oli koht peojuhtide kaarikus –, vaatas ja kuulas lauluväljakul mõlema päeva kontserdid algusest lõpuni, istudes otse lava ees president Toomas Hendrik Ilvese kõrval.
Maestro peatus Tallinnas Viru hotellis ja siinses kohvikus võttis ta ka hulgalisi sõpru ning tuttavaid vastu. Siin sai paar päeva pärast laulupidu temaga ka värskeid muljeid jagatud.
«Ma olen õnnelik, et eesti koorimuusika kaasabil olen saanud eesti keelt ja meelt tutvustada üle terve maailma: Austraalias, Ameerikas, Kanadas jne. Me käisime Toronto kooriga ka Iisraelis ja laulsime seal sulaselges eesti keeles,» räägib Toi ja lisab uhkusenoodikese kõlades: «Toronto Estonia koor osales ka seekord laulupeol ja oli ainuke väliskoor, kes pääses esinema laupäevasele valikkooride kontserdile. Nad «süüdistavad» mind selles, jäljed on liiga sügavad.»
Laulupeo kahe päeva kohta ütleb nii: «Mul oli lõpmata hea meel, kuidas meie koorijuhtide pere on noorenenud, et Taevataat on meile värskeid paare käsi andnud, kes oskavad oma tööd suurepäraselt teha. Samuti on meil ka häid noori heliloojaid – need loeksin selle laulupeo osas mulle kõige rohkem rõõmu tegevaks. Kolmandaks ütleksin, et oli kurb, et 25 000 lauljat ei mahtunud korraga lavale.
Ma imetlen koorijuhtide osavust, kuidas nad hoidsid seda 60 meetrit laia lava ühes koos, see osavus ei ole kerge. Lauljaskonna arv, repertuaar, noored heliloojad, koorijuhtide kvaliteet, see vaimustus, mis tegelikult eksisteeris, selle saab kokku võtta nii: laulupidu on eesti ühiskonna enesetunde plahvatus ja see, mis juhtus, on hüppelaud paremasse eesti koorikunsti tulevikku. Ma ei jäta ütlemata, et kõik see entusiasm, mis seal kaks päeva oli, hoiab ka homse päeva mured hõlpsamini ületatavad.»
Lõpetuseks palub maestro Roman Toi tervitada kõiki, kes teda mäletavad!
Tiiu Pikkur
