Üks küsimus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Märksõnad: Üks küsimus / Number: 7. detsember 2022 Nr 47/48 /
Peapiiskop Urmas Viilma väljendas viimasel kirikukogul peetud kõnes muret selle üle, et kirikuliikmed vananevad, uue põlvkonna juurdekasv on aga kesine. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kogudused peaksid arengukava koostades silmas pidama just orienteeritust noortele.
Koguduste arvulisi näitajaid uurides selgub, et koguduse paiknemine linnas ei anna garantiid noortetööks. Mõnes maakoguduses võib aastaid koguneda kiriku juurde innustunud noori. Mida olukorrast arvata?
Argo Olesk, Pindi ja Vastseliina koguduse õpetaja: Meie koguduses paraku praegu noortetööd ei tehta, aga pessimismiks põhjust pole. Koguduses on olnud ristimis- ja leeritalitusi ning jumalateenistustel käib ka mõni noor. Koguduse ühisüritustel osaleb mõni koguduseliikme laps ja kuigi praegu noortele eestvedajat pole, võib olukord taas pöörduda.
Olen igati nõus, et kui täna ei tegele noortega, siis homme jääb kirik tühjaks. Seetõttu ongi meie koguduses noortetöö integreeritud loomuliku osana koguduse igapäevaellu – noored käivad koos perekonnaga jumalateenistustel, osalevad talgutel, värvivad kirikuaeda jne. Noored on kirikus.
Lembit Tammsalu, Varbla koguduse hooldajaõpetaja: Maal oleks vaja ajurünnakut, kuidas inimesed üldse jääksid maale elama. Linnadest väljaspool tõmbub elu järjepidevalt kokku. Noored ja pered lahkuvad linna, tihti muutub suur osa külast suvekodude piirkonnaks. Koolid jäävad aina väiksemaks, õnneks pole Varblas kooli sulgemisest juttu olnud, aga vallas laiemalt on mitme kooli saatus kaalumisel.
Koguduse laste- ja noortetöö sõltub laste ja noorte olemasolust, teisalt motiveeritud ja oskaja inimese leidmisest. Hakkajad ei jõua mitmel pool ametis olla, teised ei julge vastutust tunnetades vastavat töölõiku enda kanda võtta. Ajurünnakuid võib korraldada, aga inimesi see juurde ei too. Kuigi ma positiivset ei näe, annab lootust, et kirik on püsinud ja ka tulevikus elab edasi.
Patrik Göransson, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja: Meie kogudus on väike, aga perekeskne. Praegugi küpsetavad vanemad ja lapsed koos piparkookidest Naissaare kiriku maketti, et see jõululaadal loosi panna. Kirik on avatud, aga mitte mõeldud massiürituseks. Isiklikult kutsudes on alati lootust, et kirik ei jää tühjaks. Jumal paneb inimesed proovile, aga ei jäta meid kunagi maha. Inimene tänab ennast rikkaks ja muretseb vaeseks. Nii et tänagem ja olgem rõõmsad!
Arvo Lasting, Helme koguduse õpetaja: Kuigi Helme kogudus on suure liikmeskonnaga, on koguduses lastele ja noortele tegevust vaid pisteliselt. Nad pole siiski unustatud, sest saadan neile sünnipäevaõnnitluse iga viie aasta järel. Kahjuks on ka keeruline olnud vanematega kontakti hoida ja peresid kaasata. Kindlasti mõtlen soovitusele korraldada ajurünnak. Tõsi on see, et kui käisin noortekeskuse korraldatud „Teeme ära!“ talgutel, võis sealgi osalenud noored näppude peal kokku lugeda.
