Usuteaduse instituut ootab

Kui aastal 1946 sõnastati usuteaduse instituudi ülesandena kõrgema teoloogilise hariduse viljelemine, kiriku jaoks vaimulike ettevalmistamine ja usuteaduse edendamine, siis märgiti ära ka eesti keele tähtsus õppekeelena. Täna, 70 aastat hiljem, on kiriku ja eesti rahva ning kultuuri püsimise üheks eelduseks sihipäraselt toimiv eestikeelne õppe- ja teadustegevus, mille rüpes vormub teadlike ja motiveeritud vaimulike ning ilmikute järelkasv.
Kui küsitakse, et kas siis, kui maailm on haige, saab üks väike riik olla terve ja ellu jääda, siis ma vastan, et saab küll. Aga peab tahtma ja peab oskama õigeid otsuseid langetada. Väike rahvas võib olla õigeid asju tehes suurtest ees ja vastassuunas liikudes neile teed näidata.
Teoloog Uku Masingu mõtteviis edestas omaaegset nn peavoolu ja seda teeb praegu ka meie kiriku misjonimeelne hoiak. Me töötame rahvaga täituva kiriku nimel, mida näitab Mustamäe kiriku ehitama asumine ajal, mil lääne pool pigem kirikuid sulgetakse. Uued kogudused vajavad koolitatud inimesi.
Äsjase EELK kirikukongressi avaldus rõhutab, et kirik on suunatud Eesti rahvale ja et meil on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest. Sealhulgas eesti keele ning ka teoloogilise eesti keele eest. Selles isade ja emade keeles on võimalik ja vajalik ka kõige keerulisemad mõtted läbi mõelda ja neile selge vorm anda. Akadeemilise teoloogilise emakeele arendamise kaudu täidab instituut oma missiooni ja peafunktsiooni, milleks on emakeelse teoloogilise taastetaseme tagamine Eestis koos partneritega ja liitlastega.
Selle missiooni täitmisel on koht nii sinul, kes sa ise õppima tuled, kui ka sinul, kes sa kedagi õppima innustad, saadad ja toetad. Siin on igaühel võimalik leida oma missioonile sobiv koht ja roll. Sinodite materjalidest nähtuvad praegu kirikuõpetajatega täitmata kohad. Statistika põhjal aga selgub, et kümnendi jooksul tekib suuremate aastakäikude pensionile siirdumise tõttu kiriku kaadris hoopis suurem täitmist ootav tühik.
Peame ette mõtlema. Hariduse omandamine nõuab aega, näiteks sellel sügisel õppima tulijad saavad tööd alustada kuue aasta pärast. Tempus carus est.
Usuteaduse instituut on kirikurahva teadlikkust, vaimsust ja teovõimet kujundav keskkond, kus oskused, rikkused ja annid saavad omavahel jagatud. Kui me koos leiame uusi õppijaid ning aitame neil kasvada, siis kasvatame ka optimismi ja rõõmu järgmiste aastakümnete tarbeks.
Kuna see, mis tõi meid siia, viib ka edasi, siis me ei saa elada mõne aasta perspektiivis. Õppides tundma ja hindama oma rahva, kiriku ja instituudi ajalugu, kujuneme inimesteks, kes vaadates tulevikku tunnevad vajadust pika plaani järele ja oskavad seda kavandada.
Me tahame koos kasvada akadeemilise vabaduse ja vastutuse tunnetatud õhkkonnas. Me tahame õppides süvendada oma veendumusi ning suuta neid sisuliselt põhjendada. Me tahame rakendada omandatavaid oskusi Eesti eluviisi, vaimset ilmet ja komberuumi muutvas praktikas nõnda, et kristlus saaks taas selle maa loomulikuks ning nähtavaks tunnuseks.
Instituudi kolm õppekava võimaldavad töökal üliõpilasel omandada avara hariduse. Sealjuures püüdleme selle poole, et laiahaardelisus ei tähendaks laialivalguvust, vaid et kujuneks selgel alusõpetusel rajanev süsteemne viis näha ilmutuse läbi avatud Jumala maailma.
Põhiteadmistele toetuv õpe on hädavajalik meid ümbritseva infotulva fragmentaarsuse ja süsteemituse keskkonnas. Selleks kutsume teid õppima, väärt tulemuse nimel pingutama ning lõikusrõõmu kogema.Pastoraalseminari astumise jaoks vajalik magistrikraad tähendab kokku usuteaduse kaheastmelist õpet.
Rakenduskõrgharidust ning magistriõpet läbiv protsess on üles ehitatud nii, et järgnevate kursuste läbimine eeldab varasema materjali head omandamist ning soodustab tervikliku teadmiste ja oskuste kogumi tekkimist. Sama põhimõte toimib hingehoiu suunal õppimisel.
Ma ei ole kirjeldanud meie kolme õppekava, vaid missiooni ja printsiipe, mida õppima tulija võiks eest leida. Usuteadusliku rakenduskõrgharidusõppe, usuteaduse magistriõppe ning kristliku kultuuriloo magistriõppe ülevaadetega ning õppetingimustega saab tutvuda instituudi kodulehel http://ui.eelk.ee/.
Sisseastumiskatsed toimuvad 15. ja 16. augustil Tallinnas Pühavaimu 6. Majal lehvivad Eesti vabariigi ja instituudi lipp.
Aita kirikul püsida – tule õppima ja saada õppima usuteaduse instituuti.

 

 

 

 

Randar Tasmuth,
EELK UI usuteaduskonna dekaan