Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Väikerühmad on hea koht mõtteid vahetada

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

EELK Misjonikeskus on korraldanud koguduste väikerühmade juhtidele kord aastas minikonverentse alates 2018. aastast. Alguses oli Pirita kloostri vaimustav saal eri kirikute rahvast tulvil. Koroona sulges osavõtjad küll Zoomi, aga huvilisi jätkus. Viimasel kahel aastal, kui kohtuti taas silmast silma, on huvi jäänud väiksemaks. 

Tartu Maarja koguduses kogunes 22. aprillil ühe keskmise väikerühma jagu inimesi. Kuulda sai Tartu Pauluse koguduse piibliringide ja Kolgata koguduse väikerühmatööst, samuti Põlva koguduse raamatuklubist ning isegi Jeesuse väikerühmast ehk 12 jüngrist. Osalejad kiitsid küll mõnusat õhkkonda, aga minikonverentsi korraldaja Liisa Rossi hinnangul tuleks leida uus viis väikerühmatöö arendamiseks luterlikus kirikus. 

Miks meie kogudustes väikerühmi ikkagi vaja on? Laskem vastata väikerühmajuhtide õppematerjalil, mida leidub vabalt kasutamiseks misjonikeskuse kodulehel. Materjal „Avastuslik piibliõpe“ algab mitte Piibli avamisega, vaid osaduse loomisega: „Hakatuseks jagame: mille eest ma tänulik olen? Mis mulle muret teeb? Kas tean kedagi, kes vajab abi? Kuidas saame teda aidata?“ Materjal „Väikerühmad koguduses“ kinnitab: „Jumalateenistustel üksteisega tuttavaks ei saa, aga rühmas jagatakse mõtteid, küsitakse omi küsimusi, palutakse eestpalveid.“ Samas tuletatakse meelde: „Kas kogunevad noored või eakad, mehed või naised, ühe või teise huviala harrastajad – peaasi on Piibel ja palve.“  

Piiblit ei loeta niisama, vaid süvenemisega: „Loeme tänase teksti ja jutustame loo oma sõnadega ümber. Keegi alustab ja teised täiendavad. Vaatleme lähemalt: mida see ütleb Jumala kohta? Mida see ütleb inimese kohta? Mis mind eriti kõnetas? Mida ma teen selle põhjal juba hästi? Mida peaksin tegema või nägema teisiti?”

Hiljemalt siin saab selgeks, miks on vaja väikerühmade püsimiseks vaeva näha, seda töölõiku teadlikult hoida ja arendada. Jumala sõna kõneleb inimesega ja see ei ole alati mesijutt. Lisaks on inimfaktor niigi keeruline: „Iga rühm on omanäoline, seal on ainulaadsed isiksused, kes lepivad ise kokku, kuidas nende rühm töötab.“ Head juhtimist on siiski vaja: „Juhte võib olla üks või mitu. Juht ei pea olema teoloog, aga võiks olla usus kogenum. Juht ei õpeta, vaid jälgib, et püsitaks teemas ja tuntaks end hästi. Ta jagab ülesanded, juhatab tegevused sisse ja vaatab kella.“

Kondikavaks pakutakse: „Alguspalve, kohv ja uudised, Piibli uurimine ja arutelu, eestpalvesoovid ja palve.“ Täpsustatud on: „Koguneda saab kodudes või koguduse ruumides, võib süüa-juua, aga tähtis pole lookas laud, vaid toetav osadus.“ Materjal „Avasta-kasvata-tegutse“ lisab olulise nüansi: „Valige kokkusaamiseks rahulik koht, kus on võimalik süveneda ka tõsisematesse teemadesse ja palvetada häirimatult.“ See materjal võtab nende kogunemiste mõtte üldse hästi kokku: „Mitu kristlast kohtuvad regulaarselt (nt kord nädalas), et õppida tundma üksteist ja evangeeliumi ning lasta Jumala armul end kasvatada. Jumal kasutab oma Sõna, et parandada meie arusaamist, suhtumist ja käitumist.“

Meie endi uuenemise järgi saab küllap kunagi mõõta ka nende kohtumiste tulemuslikkust. 

Piret Riim

Väikerühmatöö. Eesti Kiriku arhiiv.