Vaikne nädal
/ Autor: Margit Lail / Rubriik: Uudised / Number: 1. aprill 2015 Nr 14/15 /
On aasta ilusaim aeg, võimsaim nädal. Kristuse kannatusnädal, suur nädal.
Sündmused, millele sel nädalal pühendume, ei jäta ükskõikseks. Need kõnelevad, tõsiselt ja rõõmsalt ning väga isiklikult. Läheme Jeesuse jälgedes Jeruusalemma. Kirikutes kogunetakse kuulutama ja kuulama, südametes pühitsetakse.
Suur neljapäev – Jeesus on koos lähimate sõpradega lauaosaduses, Õpetaja viimne söömaaeg. Jeesus julgustab, õpetab teenima ja seob tavalisimad annid sõna läbi sakramendiks. Armulaua seadmise püha: tehke seda minu mälestuseks … iga kord, kui te sellest sööte ja joote … mina olen teie seas ajastu lõpuni. See on usu saladus, püha, lootus ja armastus. Jumalik puudutus inimese üle ja inimese võimalus Jumalas.
Suur reede – Ketsemani palvevõitluses algab Jeesuse tõsine kannatus. Võitlus on ränkraske. Jeesus, verepisarad palgel, ahastab: see karikas võiks minust mööda minna! Inimlik nõrkus saab täidetud jumalikust: Isa, sinu tahtmine sündigu!
Sel päeval käib äge võitlus inimliku ja jumaliku vahel. Kristuse kannatuslugu esitab inimliku nõrkuse: arguse, kadeduse, reetlikkuse, jõhkruse, hoolimatuse, eneseõigustuse. Ebainimlik! See on nii hirmus, kuidas nad ometi võivad midagi sellist teha?
Kristuse kannatusest lugeda on valus, filmi vaadata … õudne! «Löö ta risti!» hüüab inimene. Mis inimesed need ometi on! Jeesus õpetab: sest kõik, mida te olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud minule! Suur reede on püha, sest see puudutab meie inimeseksolemise sügavust. Südame hästipeidetud kurjus saab avalikuks. Jumala Poeg võitleb seepärast, ta sureb, aga kuri jääb temast eemale. Jeesus ei haara võimalusest end õigustada ega kätte maksta, ta on tugev!
Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad! Jumal, andesta mulle minu patud, mis ma mõtte, sõna, teo ja tegematajätmisega olen teinud! Halastamatus ja arm. Meie inimliku nõrkuse täidab arm. Ma vajan armu, me kõik vajame, seda tuletab suur reede eriliselt meelde.
Vaikse laupäeva rahu, kaotus ja lein vajavad aega ja leppimist. Aja jooksul valukibedus vaibub.
Ja siis inimliku üle uskumatult jumalik lootus – Kristus on üles tõusnud, ta on tõesti üles tõusnud!
Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja
