Vaimulikku pärandit hoides

Saardes tähistati 21. septembril kiriku taaspühitsemise 160. aastapäeva.

Praeguses asupaigas on Saardes pühakoda paiknenud XVII sajandi lõpust peale. 1857 lammutati aga senine kirik tolleaegse kirikuõpetaja Christian Lenzi initsiatiivil, et teha ruumi uuele ja ruumikamale. Too pühitseti 20. septembril 1859 vana kalendri järgi.
Selle sündmuse meenutamine algas Saardes laupäeval lasteüritusega. Järgnes kontsert-jumalateenistus ning õhtul said huvilised kuulata loengut ikoonidest.

Fookuses lapsed
Saarde kogudus paistab meie maakoguduste seas silma laste- ja noortetöö poolest. Ka pidupäeva lasteüritusest võttis osa üle kahekümne lapse, kes olid enamasti algkooliealised või nooremad. Lastetöötegija Kristi Ollino kinnitusel on osalejaid sellelaadsetel üritustel tavaliselt isegi veel rohkem. Sedapuhku oli osa kohalikest lastest aga seotud teiste ettevõtmistega ega saanud kirikusse tulla.
Koguduse õpetaja Arvet Ollino rääkis kõigepealt lastele pidupäeva tähendusest. Uut kirikut oli tema sõnul omal ajal nimelt selle pärast vaja, et vana jäi usklike suure hulga tõttu väikseks. Ollino õhutas lapsigi samal kombel Jumalasse uskuma, nagu seda nende esivanemad läbi aegade on teinud. Vaimulikule osale järgnes Saar­de kirikust piltide maalimine, lõpuks oli kavas mängimine ja ühine söömaaeg.
Sedavõrd palju lapsi kiriku juurde toovate ürituste korraldamine on Kristi Ollino sõnul võimalikuks saanud ainult tänu Norra sõprade tõhusale abile. Sõprussidemed nendega said alguse tänu Solveig Bergslandile, kes oli aastapäeva puhul isiklikult Saardesse kohale sõitnud. Bergsland on Eesti kirikuinimeste seas muide hästi tuntud tänu puudust kannatavate laste toetamisega seotud ettevõtmistele. Peale Saarde on ta koostööd teinud näiteks ka Tallinna Peeteli ja Mustamäe Maar­ja-Magdaleena kogudusega.
Vajadus Saarde koguduse lastetöös osalejatele süüa pakkuda on ajendanud pastoraati rajama ka kogukonnaköögi, mille piiskop Joel Luhamets pidupäeval õnnistas. Ka selle ilusa ja hästi varustatud köögi valmimist toetasid muu hulgas Norra sõbrad.

Traditsiooni tarkus
Pidupäeva kontsert-jumalateenistusel teenisid õpetaja Arvet Ollino, piiskop Joel Luhamets ja Pärnu praost Tõnu Taremaa. Esinesid Saarde valla lastekoor, noored orelimängijad kohalikust muusikakoolist ning akordionistide orkester.
Nagu varem lasteüritusel, nii seostati ka jumalateenistusel ajaloo meenutamine koguduse olulisuse esiletoomisega tänapäeva inimese jaoks. Näiteks teenistuse alguses andis õp Ollino põgusa ülevaate kihelkonna kirikuloo tähtsamatest sündmustest, tuues eriti esile seda, et elame neitsi Maar­jale pühendatud maal. Ühtlasi rõhutas ta aga traditsioonide hoidmise tähtsust: „See loob ettearvatuse ja turvatunde – olgu ajad millised tahes, Kristus pole meid maha jätnud. Kuhu meil siis kukkuda ongi, kui mitte Jumala peopesasse.“
Piiskop Joel Luhamets kinnitas jutluses omakorda, et eksivad need tänapäeva inimesed, kes näiteks humanistlikele ja võrdõiguslikkuse ideedele toetuda püüdes loodavad ilma Jumalata hakkama saada. Ent õndsaks ei tee piiskopi sõnul siiski ka mitte igasugune usk, vaid selline, mis ühendab meid teiste inimestega koguduseks. „Koguduse kaudu Kristus juhatab meid ja muudab meie elu täiuslikuks,“ selgitas piiskop, miks on Saarde rahvale ka tänapäeval kirikut vaja.
Jumalateenistusele järgnes õnnitluste aeg. Vallaomavalitsuse ja kohaliku kogukonna esindajate kõrval tervitas kogudust ka emeriitpeapiiskop Andres Põder, kes on omal ajal olnud Saarde koguduse hooldajaõpetaja.
Pärast pidupäevatordi söömist kogunes veel umbes kolmkümmend huvilist kiriku käärkambrisse loengut kuulama. Kui tavaliselt puudutavad kirikute aastapäevade tähistamisel peetavad ettekanded kohalikku ajalugu, siis Saarde kogudus otsustas seekord hoopis ikoonide teemat käsitleda. Esinejaks oli maalikunstnik ja kunstiõppejõud Orest Kormašov, kes rääkis ikoonide vaimulikust tähendusest õigeusu traditsioonis.
Kormašovi sisukas ettekanne sobis hästi lõpetama Saarde kiriku taaspühitsemise aastapäeva, mille rõhuasetus oli vaimuliku pärandi alalhoidmisel ja selle edasiandmisel järgmistele põlvkondadele.
Rain Soosaar