Vaimulikud toovad koguduseelule avarust juurde

Nõmme Rahu koguduse tegevuse põhiprintsiip läbi aegade on olnud mitte üksnes pühapäeviti kirikus käimine, vaid et igaüks teeb ka midagi koguduse heaks. Koguduse vaimulikku elu on rikastanud omanäolised õpetajad.

Koguduse õpetaja Ove Sandri seisukoht on, et hea, kui õpetaja on pikemalt ühe koguduse juures. Kui vaadata eesti kogudusi, siis tugevates kogudustes on üks õpetaja alati pikemalt paigal olnud. Üheksakümneaastasel Nõmme kogudusel on olnud ainult neli vaimulikku: Anton Eilart, Georg Voldemar Klaus, Voldemar Ilja ja alates 1999. aastast Ove Sander. Nad on olnud kõik rohkem kui õpetajad. Eilart oli assessor, piiskopi asetäitja, ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja; Klaus oli praost, Ilja oli tihedalt usuteaduse instituudiga seotud, oli UI rektor nagu praegunegi õpetaja. Küllap on seegi koguduseelule avarust juurde toonud.
Et Sandri tööülesanded ulatuvad kogudusest kaugemale – oli usuteaduse instituudi pastoraalseminari juhataja ja assessor ning on alates 2012. aastast instituudi rektor, siis on loomulik, et ta on kogudusse ustavad abimehed kaasanud.
Abiõpetaja on Matthias Burghardt, Saksa Lunastaja koguduse õpetaja. «Kui me teeksime kahe peale jutluse, saaks sellest hea jutlus,» arutleb Sander. «Minul on kalduvus teoloogiasse kinni jääda, kuid Matthias oskab seda väga hästi eluga seostada. Tema puhul kehtib fenomen, et kui sa räägid keeles, mis pole su emakeel, siis sa suudad oma mõtet täpsemalt väljendada. Talle lähevad korda kohalikud inimesed ja nendega suhtlemine. Väga hästi õnnestub tal kaasaja inimesele kristliku mõtte selgitamine.»
Toivo Treiblut on diakon. «Toivo on minu ja koguduse jaoks suur positiivne üllataja,» räägib Sander. «Tema põhiosa on diakooniatöö, igal pool, kus on vaja hingehoidu, seal on Toivo kohal. Tal on selline eriline omadus, mida kõigil pole, et tahaks talle mured hingelt ära rääkida.»
Ervin Lillepea on praktikant. «Ervinil on selge muusikaand, talle sobib väga Nõmme sotsiaalmaja, kus ta rääkimas ja laulmas käib. Muusikatöö eakamatega sobib talle, tema lohutab lauluga.»
Koguduse tugevust näitab see, kui paljud on teoloogiat õppima läinud. «Meie kogudusest kasvas diakon Kalle Kõiv, kes teenib nüüd Rapla kogudust. Tublit tööd tegi meil ka Martin Lall. Kristiina Jõgi, praegune Vigala koguduse õpetaja, on samuti Nõmme kogudusest kasvanud.»

Tunneb koguduse armastust
«Nõmme kirik on üks uskumatult soe kirik, isegi siis, kui kütet napib,» leiab 2009. aastast abiõpetaja Matthias Burghardt – sakslane, kes oma elu Eestiga sidunud. «Miks Ove mind valis, ma ei tea. Aga mulle meeldivad Nõmme inimesed ja mulle meeldib oma professionaalset eesti keelt siin arendada, kolmandaks – saksa kogudus on väga väike, siin ma saan aga teenida täis kiriku ees. Orel kõlab siin soojalt ja inimesed on ka soojad. See teeb koguduse eriliseks. Ma tunnen koguduse armastust ja see on vastastikune.»
Ka väikestest viperustest on naeruga üle saadud. Matthias pajatab, kuidas ta pidas esimest jumalateenistust Nõmmel. Kõik läks hästi, kuni jõuti korjanduslauluni ja õpetaja kuulutas, et järgmise laulu ajal me koristame raha. Kogudus võttis selle rõõmuga teadmiseks. Teine kord õnnistades lausus: «Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle raha!» Rahu asemel! Ainult viimane täht muutis kõik. Vabanduse palumine lahendas sõbralikult need olukorrad.
Kahe koguduse kõrvalt töötab ta ka inglise kolledžis õpetajana, peab loenguid usuteaduse instituudis, on turistidele giidiks ja Põhja-Saksa ringhäälingu siinne korrespondent.

Kunstnikust koguduse hingehoidjaks
«Kogudus on pühapäeviti üsna truu jumalateenistustel käija. Ove Sandri isik on kindlasti ka, kes rahvast kirikusse tõmbab,» ütleb Toivo Treiblut, koguduse diakon 2011. aastast. Praegu teeb magistriõppes eksameid, soovib pastoraalseminaris jätkata, et õpetajaordinatsioonini jõuda. Tema hooleks on Lunastaja kiriku igalaupäevased õhtupalvused: «Et elan samas pastoraadis, siis astun üle hoovi 15 sammu ja olengi kirikus. Koristamine ja teede puhastamine on ka minu töö, ka kodude ja hooldekodude külastused. Inimesed tahavad rääkida. Vanematele, kes kirikusse ei saa tulla, on tähtis jumalasõna kuulda ja elust kõnelda. Vaimulik on side kogudusega.»
Pühapäeviti teenib jumalateenistustel kaasa: peab pihikõnet, jutlustab, aitab armulaua jagamisel. Peab toidutares söögipalvet ja kui mõnel on vajadus rääkida, siis on seal olemas. Peab piiblitunde. Paljudel näitustel osalenul ei jää viimasel ajal enam maalimiseks mahti: «Õppimine ei jäta selleks suurt aega. Suvel tegin mõned tööd, kuid nüüd on jälle vahe sees. Kui oleks rohkem aega, maaliksin regulaarselt. Varemalt oli see üks koostisosa elust. Võib öelda, et ilma maalimata on raske endaga toime tulla.»
Usule tulekust: «Ma olin õppima tulles juba 40 ja juurelnud selle üle, kuidas kõik on alguse saanud. Ei suutnud uskuda, et kõik algas iseenesest. Maailma tekke põhjustajaks peab olema elav ja võimas jõud. Eriline väiksuse tunne tekib siis, kui seisad pimedas tähistaeva all ja vaatad üles. Peab olema Jumal, kes lõi maailma. Inimesel on vaja suuta oma elu elada kooskõlas loojaga ja tema tahte kohaselt. Minu elu on pärast seda tasakaalustatumas rütmis.»

Muusikust vaimulikuks kasvanud
Laiemalt muusikuna tuntud Ervin Lillepead võib õigusega elukestvaks õppijaks pidada. Kuus aastat usuteaduse instituudis on päädimas noorsooteemalise magistritöö peatse kaitsmisega, siis saab ka pastoraalseminari lõpueksam tehtud ja õpetajaks ordineeritud. Ervin lõpetas 1981. aastal filharmoonia laulueriala. Estraadilaulja kooliga mees saab hakkama ka klassikalise lauluga. Loodab õpingute lõppemise järel üles astuda soolokontserdiga.
Koguduses osaleb teenistustel, leeriõppes, laulu ja palvega erinevatel üritustel. «Siin on lai klubiline tegevus: kaheksakümneste klubi, kristlik raudteelaste ühing, Nõmme sotsiaalmajas olen sage külaline. Kogudus on väga ühtehoidev, mul on siia alati hea tulla.»
Vaimulikuks kasvamine algas lapsepõlves vanaemade toel. Laulis aastaid Tallinna toomkoguduse kooris Laudate Dominum, läheb nüüdki appi, kui vaja. «Kirikuga olen kogu aeg seotud olnud, kuid vaimulikuks olen pika tee järel kasvanud. Minu sooviks oleks ikka võimalusel edaspidigi Nõmmele jääda.»
Tiiu Pikkur

Nõmme Rahu kogudus
Liikmeid 2011. aastal 475
Kaks kirikut: Rahu ja Lunastaja
Raadioülekanded pühapäeviti Pereraadios
Ligi 50 vabatahtlikku
Korrastatud arhiiv
Raamatukogu
Toidutare
Nõmme Rahu kirik on 1924 pühitsetud Tartu rahu mälestuskirikuks

Pildigalerii: