Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Valgekaaneline raamat sai violetse järje

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Tartu Jaani kirikus oma teost „Kus Sa oled taevas. Avatud uskliku apokriivad“ esitledes tunnistas Toomas Jürgenstein (fotol), et juba järgmise raamatu materjal on koos.

Kui aasta ta­gasi ilmunud raa­mat „Kes Sa oled taevas. Ava­tud uskliku aabits“ sai pooljuhuslikult val­ge kujun­du­se, siis tänavuse raama­tu violetne kujundus kinnistas ideed, et järgmine raamat võiks saada rohelised kaaned. „Aga litur­gilisi värve on luterlikus traditsioonis viis ja see viis mõttele, et äkki annab Jumal jõudu ja ideid veel punase ja musta raamatu kirjutamiseks,“ jagas Jürgenstein tulevikuplaa­ne esitlusele tulijatega.

Tartu Treffneri gümnaasiu­mis usundiõpetust andev Jür­gen­stein jagab mõtet, et tema raama­tud on justnagu kiriku ja kooli vahel: „Kui esimene raa­mat hoidis natuke rohkem kiriku poole, siis teine raamat hoiab pisut kooli poole. kooli poole hoidmist näitab ka asja­olu, et kui esimesele raa­ma­tule palusin soovitused kirju­tada teoloogidel Toomas Paulil ja Anne Kullil, siis teist soovitavad loodusteadlane Tuul Sepp ja Eesti sõber Pertti Pyhtilä.“

Lõpetuseks jagas Toomas kirikulistega isiklikku meenu­tust, et keskkoolis käies püstitas ta kolm elu eesmärki: saavutada males I järk, ronida vähemalt 6000-meetrise mäe otsa ja kirjutada üks raamat. „Males jäi minu laeks II järk, mägedes olen käinud 4500 meetri kõrgusel, kuid kirjutatud raamatute hulk hakkab eesmärki kümne­kordselt ületama,“ andis ta muhel­des ülevaate nooreea soovi­de täitumistest.

Kirjastuse Otto Wilhelm kaunis kujunduses raamat on autori sõnul mõeldud neile, „kes arvavad, et lausega „aga pühakirjas seisab nii“ arutelu ei lõpe, vaid alles algab; kes arvavad, et on vahva, kui usukogukonnas on koos konser­vatiivsus ja liberaalsus ning nende koosmõtlemisest sündiv sünergia võib ühiskonda posi­tiiv­selt mõjutada; kes peavad kalliks maailma ja siin elavaid inimesi ning arvavad, et reli­gioonil on armastusest kantud elu edendamisel suur roll“.

Liina Raudvassar