Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Valvamispühapäev

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

„Aeg lahkuda on jõudmas kätte ja mulle on lubatud rääkida esimesena viimast korda maailmas. Igal minejal on midagi öelda ning igal jääjal, aga seekord me vist keegi ei tea päris kindlasti, millest me räägime.“ Nii algab Uku Masingu teos „Palimplastid“.


Masing annab Roheliste juhile õiguse esimesena kõnelda maailmas, mida on veel viieks ja pooleks tunniks. Edasi tuleb suur teadmatus. Nii minejate kui mahajääjate jaoks.


Öeldakse, et oleme tänaseks jätnud seljataha modernismi ajajärgu, kus valitses usk inimvõimetesse, igavesse arengusse, helgesse tulevikku. Ning väga paljud on jõudnud selgusele, et maailm, mida tunneme, ei ole igavene. Eriarvamusel ollakse lõpu laadis.


Kristlased usuvad muutust, mille põhjustaja on Jumal. Uus Testament kõneleb hävingust (2Pt 3:10). Kuid selle hävingu kaudu sünnib uus taevas ja uus maa. Jeesus nimetab seda hävingut uue maailma sünnitusvaludeks (Mk 13:8).


Kristliku eshatoloogia keskmes on nõnda maailma jõudmine eesmärgile ja uue sündimine. Nii küsibki pühakiri, „missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses“ (2Pt 3:11). Kuidas minna vastu loodu jõudmisele ülimale eesmärgile? Kas Jumal ootab meilt seda, et hülgaksime kõik koduse ja tuttava ja omase ning tõmbuksime üksindusse? Kas seda tähendab valvamine?


Ei, valvamine tähendab püüet elada oma elu nii puhtalt ja laitmatult kui vähegi võimalik. Pühakiri mõistab meie praegust aega erilise armuajana, mis on antud selleks, et saada lahti elulaadist, mida pooldades ei pärita Jumala riiki. See on aeg, kus kristlasel on võimalik seada korda oma suhe Jumalaga.

Palve

Issand Jeesus Kristus, puhasta mind oma perega mineviku ja oleviku pattudest ning jaga Püha Vaimu, et hoiduda tuleviku pattudest.


Joel Siim