Vanglate kaplanaadi tegus aasta

Üle kolmekümne aasta on vanglamüüride vahel käinud vaimulikud ning pakkunud usulist teenindamist kinnipeetavatele. Selle kohati tuima mõiste „usuline teenindamine“ alla mahub märkimisväärselt rohkem, kui esmapilgul paistab. Vaimuliku olemus ja kiriklik/kristlik kultuur kannab endas juba algkristlikust ajajärgust kohustust aidata vaest, hädalist ja eksinut. Vaimulik vanglas ei ole ainult kirikuõpetaja rolli täitja, usuliste talituste (jumalateenistus, palvus, piht) kõrval võtab enamasti suurema ressursi hingehoidlik tegevus. Enamasti on iga vangla kaplanil iga päev mingi kiriklik talitus ning selle kõrval 2–5 hingehoidlikku vestlust või muud kaasnevat tegevust. Samuti on kaplanitel kohustus osaleda sotsiaalprogrammide täitmisel ning lisanduvad kiriklikud leeritunnid ja õpetused. 

Möödunud aasta on tähenduslik paljudes asjades nii heas kui halvas. Vaimulikke avalikes teenistustes mõjutas kaitseväe juhtkonna otsus ümber formeerida senine kaitseväe tegevkaplanaat ning kindlustada usuvabaduse tagamine sõjaväes läbi kaplanite reservteenistuse. Hetkel ei ole soovi antud teemal pikemalt peatuda, kuid selline otsus näitab selgesti, et kristlik/vaimulik kultuur ja selle seosed ei ole tänapäeva eesti ühiskonnas piisavalt kinnistunud ning vajalik on senisest suurem valdkonna teadlikkuse tõstmine. Kaitseväe kaplanaadi juhtumit tuleb võtta äratusena, kui miski tundub ladus ja endale mõistetav, siis ei tohi sellel tunnetusel lasta ennast eksitada. Alati peab olema valmis aruandepõhine meetrika, sekkuma organisatsiooni arengu kõigis faasides ning pingutama suurema koostöö ja mõistmise nimel. Kahtlemata on kaitseväe kaplanaadi ümber toimunu huvitav ja omapärane olukord, kohati „julgete“ lahendustega, ning see mõjutab kõiki kaplanaate. Kuid olgu lugejale etteruttavalt öeldud, kasutades Mark Twaini sõnu, et „jutud vanglate kaplanaadi laialisaatmisest on tugevasti liialdatud“.

Vanglate kaplanaat on väga heas seisus ning olen veendunud, et paarikümne aastaga on kaplanid taganud selle, et neid ei vaadata teiste vanglateenistujate poolt kui võõraid ja mõistetamatuid tegelasi, vaid kaplanid ja usuline tegevus on vanglateenistuse igapäevase rutiini osa. Vanglate kaplanaat on suurim tegevkaplanaat ning teenivate vaimulike tööd ei saa intensiivsuse poolest võrrelda teiste jõustruktuuride kaplanite tööga. Vaimulik roll ja tegevused vanglas on saanud osaks taasühiskonnastavates eesmärkides ning kinnistunud nii juhtkonna kui iga teenistuja mõttemaailmas. Peakaplanina tajun, et seda teadlikkust ja mõistmist on aga veelgi vaja süvendada ning saavutada senisest tihedam ja suurem koostegemise võime. Maailma räsinud pandeemia ja selle põhjustatud kriis on toonud välja kaplaniteenistuse seni varjul olnud võimekused. Esmalt on kestev kriis märkinud ära kaplanite mitmefunktsioonilisuse – kaplan ei ole ainult pastoraalse hingehoiu andja, vaid ka esmase psühholoogilise abi osutaja. 

Alates eelmisest aastast on kaplanid teavitanud vabaneva vangi elukohajärgset kogudust tema vabanemisest, leidmaks võimalusel talle toetav ja abistav kogukond, kes aitab hoida õiguskuulekal teel. Kogudus annab eksinud hingele võimaluse saada kindlust ja abi ning juhatust meeleparanduses. Olen tänulik nendele vaimulikele, kes juba on heatahtlikult ning skepsist maha surudes näidanud valmisolekut inimesele teise võimaluse andmiseks. Vanglate kaplanaat on silda ehitades jõudnud üle müüri ja kutsub kogudusi astuma sellel ühendaval joonel neile vastu. Koos leiame parimad moodused ja viisid, kuidas aidata ja olla andestavad. Vanglatega seotud temaatika ei ole ühiskonnale väga lihtsalt edastatav, sest kes ikka tahaks olla seotud teemaga, millega oma elu jooksul kokku puutumist vältida loodetakse. Vanglate kaplanaadi tegevustest ja eesmärkidest tuleb juttu ka Eesti Kiriku ilmumise päeval EELK vaimulike konverentsil, mis toimub 25.–26. jaanuaril Nelijärvel.

Lõpetan Fred Jüssi sõnadega: „Võib elada kirikuta, aga ei saa elada usuta.“ Vanglate kaplanite nimel soovin kõigile hingerahu, sisemist jõudu ning rohkelt tervist ja üksteise mõistmist ning arvestamist.

Olge hoitud ja terved!

Tanel Meiel,

vanglate peakaplan