Veel pole Jeesuse ülesanne täidetud

Mind on alati kõnetanud ristiusu loos see, kuidas millestki pisikesest ja lihtsast on kasvanud midagi nii suurt ja olulist. Jeesuse õpetus on saanud tõeks meie silmade ees, nii nagu pisikesest seemnest kasvab suur puu. Piiblist saame lugeda, kuidas Jeesus läkitas paarkümmend jüngrit kuulutama Jumala suuri tegusid. Hiljuti surnud sotsioloogi Rodney Starki uuringu „Rise of Christianity“ järgi kasvatas jüngrite kuulutus kolmanda sajandi lõpuks kuue miljoni liikmega rahvaliikumise. Tähelepandav on, et tollal ei olnud ristiusk veel Rooma riigis tunnustatud.

Rõõmusõnum levis vastuseisust hoolimata ja muutis inimeste elusid. Pisikesest Jeesuse liikumisest alguse saanust on arenenud tänase maailma suurim usund – kristlasi on nüüd 2,4 miljardit. Kord Lähis-Ida pisikestest küladest levinud liikumine on jõudnud nii Paapua Uus-Guinea vihmametsadesse, Mongoolia rohtlatesse kui Uue Maailma getodesse. Aga veel pole Jeesuse ülesanne täidetud, sest maailmas on jätkuvalt inimesi, kellele pole rõõmsõnumeid Jeesusest räägitud.

Sellel sügisel tähistab minu isiklik vaimulik kodu, Soome luterlik evangeelne äratusliikumine, suurt sünnipäeva. 150 aastat tagasi organiseerus väike hulk Venemaa võimu alal elavaid soome kristlasi uueks ühinguks. Neid oli toonud kokku uus arusaamine ristiusu sõnumist: Jeesuse ristitöös on juba olemas kõik meie päästeks ja me ei või oma meele parandamisega midagi sellele lisada. Kõik saavad uskudes oma patud andeks praegu ja siin, sellest võrsub rõõmus meel ja meeleparandus, mida mitmed sellel ajal nõudsid pattude andeks saamiseks.

Nendele kristlastele oli see uus arusaamine nii vapustav, et nad soovisid kiiresti minna seda kuulutama kuni maailma otsani. On kõnekas, et trotsides tollaseid olusid läkitas see väike hulk Soome kristlasi esimesed misjonärid Jaapanisse veel enne oma ühenduse 20. sünnipäeva. Praegu 150. sünnipäeva tähistav SLEY teeb misjonitööd kümnes riigis üle maailma.

Kuidas me võiksime leida eelmiste põlvkondadega sarnase vaimsuse, et viia edasi rõõmusõnumit Jeesusest?

Minu tee misjonärina algas siis, kui vihane ateistist noormees luges Piiblit ja kohtus elava Jumalaga. Minu elu suund muutus. Hiljem oli oluline leida teiste noorte kristlaste seltskond, kellega koos tõsiselt Piiblit lugeda ja küsida, mida Jumal tahab meile täna selle kaudu rääkida ja mida see kõik peaks tähendama just minu elule. Samal ajal avanes arusaamine Piibli sõnumist, ristimisest, armulauast, kogudusest ja ka Jeesuse misjonikäsu tähtsusest. Selgeks sai, et Jeesuse misjonikäsu sisu on levitada rõõmusõnumit kuni maailma äärteni ning et see on kõikide kristlaste ülesanne, mitte ainult mõnede. Jumala sõna mõjutas ja lõpuks juhatas mind tegema noortetööd Eesti Evangeelses Luterlikus kirikus. Vaimsuse leidsin sealt, kust selle leidis eelmine põlvkond: Jumala sõnast, mille Püha Vaim tegi elavaks koguduse keskel.

Misjon on kiriku selgroog või veri. Kõik muu lähtub sellest ja läbi selle voolab kõikjale elujõud. Kõik, mis pole sellega ühendatud, on teisejärguline ja sureb. Kas seda on meie kogudustest näha? Kas Jeesuse meile antud misjon on meil kirkalt silme ees kõiges, mida me kogudustes teeme? Jumala vägi on Jeesuse evangeeliumis, mille me leiame Jumala sõnast. Jumal tegutses läbi eelnevate põlvkondade nii, et ristiusu puu kasvas suureks ja vastu kõikidele eeldustele. Kõik algas väiksest seemnest. Kuidas meie kasvame?

Olli Olenius

Võru praostkonna noortejuht SLEY misjonär