Vilistlane meenutab veebiküsitluses
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Märksõnad: Usuteaduskond 2000-2009, Usuteaduskond 30 / Number: 29. september 2021 Nr 37 /
Ükskord oli meil auditooriumi õhutusresti taga tuvi. Oli ilmselt kusagilt pööningu kaudu tulnud mingite tuulutus-
avade kaudu ning sinna kinni jäänud. Olime suurte südametega esmakursuslased, tuvist oli jube kahju ja nii hakkasid poisid loengute vaheajal tuvi päästmise töödega pihta. Kuna rest oli äärtest tapeedi all, tuli see lahti lõigata ning rest lahti kangutada. Rest ise aga asus kõrgel lae all – selleks saadi kusagilt mingi redel. Aega läks, Kasemaa loeng tuli peale, kuid temagi on ju suure südamega mees ning lasi meil rahulikult toimetada. Tuvi saadi kätte ja lasti vabadusse. Olime mures küll, et n-ö lõhkusime kooli vara, kuigi rest sai kuidagi tagasi topitud, ent näha oli, et selle kallal oli toore jõuga käidud. Kuid pärast saime hoopis Kasemaa käest kiita: dekanaadis olla arutatud, et küll need meie rebased on toredad inimesed, päästsid tuvi ära! ( Anna-Liisa Vaher)
Ainulaadsed olid rännakud Vello Saloga Kärknasse, samuti ringkäigud Pille Valguga, erinevad õhtused seminarid, saunapeod.
Kohtusin usuteaduskonnas oma abikaasaga. Ühel pulma-aastapäeval (vist viiendal) mõtlesin, kuidas seda tähendusrikkaks teha. Palusin tollaselt dekaanilt luba kasutada ühel õhtul teaduskonna audikat, et teha üks pidulik õhtusöök kahekesi. Teine lugu meenub Püssikast, kus me ühes vaiksemas ruumis heebrea keelt õppisime. Turvamees tuli uurima, et mida me teeme. Kui kuulis, et õpime heebrea keelt, siis oli valmis tooma köögist noa ja meid ümber lõikama, et ehk läheb lihtsamalt.
Ühel kaunil kevadisel päeval seisis Kalle Kasemaa TÜ peahoone ees ja üliõpilased tema ümber. Kohe pidi algama loeng, aga ei alanud. Nimelt teatas Kasemaa, et tal oli valida, kas minna täna kirikukogule, loengusse või rabamatkale. „Loomulikult valisin kõige meeldivama,“ ütles Kasemaa ja loeng jäi ära.
Õppisin nädala maal üksinduses koos võilillede ja nahkhiirtega kirikulugu, et Urmas Pettile eksam teha. Millegipärast tegin seda üksinda. Petti kutsus mind oma täissuitsetatud kabinetti, rääkis maast ja ilmast pea 1,5 tundi. Püüdsin vestlusesse tsitaate kirikuloost pista ja ootasin, et millal eksam hakkab. Ühtäkki tõusis Urmas Petti püsti, vaatas kella ja ütles, et tal algab kohe loeng ja et eksam on sooritatud.
