Viljandi praostkonnas anti aru lootuse kohta

Selle talve kõige lumetormisemal hommikul vurasid kümned autod Viljandimaa loodenurga – Suure-Jaani suunas. Aasta tähtsamale kokkusaamisele kogunesid praostkonna vaimulikud ja koguduste sinodisaadikud.

Numbrites näeb 2007. aasta välja uhke: ristiti 233, leeritati 180 inimest, laulatati 52 paari, maeti 382 inimest. Statistikahuvilisi rõõmustab teadmine, et EELK koguduste arvust 8,5% moodustavas Viljandi praostkonna 14 koguduses toimetatud kiriklike talituste osakaal on umbes samas suurusjärgus. Enim erineb keskmisest näitajast kodune armulaud: praostkonna 472 kodust armulauajagamist moodustab koguni 29,23% EELK vastavast arvust. Annetajaliikmeid oli kokku 4193.
Esimest aastat praostkonda juhtiv praost Marko Tiitus hindas 2007. aastast kokkuvõtet tehes kõrgelt Viljandi praostkonna tugevust võrreldes teiste praostkondadega, tuues esile meie tugevad ja teotahtelised vaimulikud (aastal 2007 ordineeriti praostkonda kaks uut õpetajat – Kristi Sääsk ja Anna-Liisa Vaher).
Olulised liitvad ja toetavad tegurid meie töös on olnud vaimulike omavahelised kooskäimised ja töökoosolekud. Kindlustunde meie ettevõtmiste kordaminekule on loonud ka sõpruspraostkondade moraalne ja materiaalne tugi.
Tunnustati tublimaid
Juba aastaid on Viljandi praostkonnas antud välja aasta töötegija ja kiriku sõbra tiitleid. Tänavu said praostkonna tunnustuse osalisteks Viljandi Jaani koguduse koorijuht Taimi Välba ja Viljandi maavanem Kalle Küttis.
Taimi Välba teened kirikumuusikapõllul ei piirdu vaid koorijuhatamise, kontsertide korraldamise ja Viljandi praostkonna muusikasekretäri töökohustustega. Tema käivitas kirikumuusika eriala õpetamise Viljandi kultuurikolledžis (nüüdses Viljandi kultuuriakadeemia), olles nii õppekava väljatöötaja, kateedri ülesehitaja kui selle esimene juht. Ka ilmus mullu tema sulest raamat kantorikoolitusest Viljandis.
Kalle Küttis on olnud hea näide eri instantside koostööst, mis on põhinenud osapoolte esindajate isiklikul innukusel, võiks isegi öelda, et idealismil ja maailmaparandamissoovil. Formaalse, üritustel tervitajarolli esitava ametniku asemel on meie maavanem pigem alati olnud sõnumitooja ja sillaehitaja. Tema oma arengusoovist ja millegi ärategemise tahtmisest on sündinud Tarvastu koguduse meesteklubi. See on näide, mis väärib järgimist.
Ükski sinodi koosolek ei möödu rahaasjade arutamiseta. Praostkonna kulud kokku olid 2007. aastal 1 154 798,21 krooni ja tulud 1 172 301,16 krooni. Tavaliselt on tulude-kulude aruande ja eelarve kinnitamine rahulik protseduur. Seda suurema põnevusega võis oodata tänavuse eelarve arutelu. 2008. aasta eelarve kontseptsiooni suurim muutja on konsistooriumist tulnud palgatoetuse ärajäämine, mis on seadnud ringi meie prioriteedid. Palgatoetuse asemel keskendub eelarve vaimulike ja töötegijate koolituse toetamisele.
Tähtsaks on peetud ka vaimulikele puhkusevõimaluse andmist, mille tagab eelarvest tulev puhkuseasenduse toetus. Ka koosolekutel osalemine on uue eelarve kohaselt kompenseeritud. Sinodisaadikud hääletasid üksmeelselt eelarve poolt, mis tagab igale vaimulikule 2000 krooni ulatuses koolituskulude kompenseerimise, lisaks veel mõned praostkonna ühised koolituspäevad. Kokku on praostkonna 2008. a eelarve tulude maht 609 825 krooni ja kulud 693 248 krooni.
Aruannete tähe all
Aeg-ajalt on mul raskusi aruandmiste ning majandus- ja administratiivküsimustega tegelevate koosolekute vaimulikku konteksti asetamisega. Seekord oli mulle selginemishetkeks sinodile järgnenud praostkonna vaimulike koosolekul Helme õpetaja Arvo Lastingu kokkuvõte sinodist: sinod möödus aruannete tähe all. Me andsime aru kiriku juhile ja praostkonna juhile, sinodirahvale, ametivendade ja -õdedena üksteisele ja vähemalt ajakirjaniku vahendusel laiemalegi üldsusele.
Üldkokkuvõte kõlas optimistlikult. Samas leidus ka murejutte. Mõni kogudus on kahanenud. Ei ole meil alati kõikjal kirikud rahvast tulvil olnud. Matame harilikult rohkem kui ristime. Ilmalike hindajate silmis võib see tunduda häbiasjana. Justkui oleksime saamatud või rumalad. Ei oska välja mõelda midagi, et oma kirikuliste hulka suurendada.
Aga täna ütleb Peetrus: «Olge alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.» Seepärast me ei anna aru mitte niivõrd mingi meeleheite, häbi, mure ja hirmu kohta, vaid me anname aru lootuse kohta, mis meis on.
Toivo Vilumaa