Võimalus toetada kinnipeetavat

Vanglate kaplanaadi eestvedamisel ja koostöös justiitsministeeriumi ning vanglate taasühiskonnastamise talitustega loodi sotsiaalprogramm „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“.

Religioossete programmide sidusus teiste programmidega tagab kinnipeetavate õiguskuulekaks muutumise. 

Piiblitundidega on saavutatud häid tulemusi USA kinnipidamisasutustes. Kinnipeetavate väärtushinnangute, moraali ja eetika muutus on märgatav ning sotsiaalsete oskuste areng tuntav. Kaplanaadi osaks on järgida vangide süü ja häbi küsimuse käsitlemist, enesepettuse teemadega tegelemist, visiooni ja plaani andmist õiguskuulekaks eluks, eetiliste vaadete ning pastoraalse ja hingehoidliku toe kindlustamist. 

Loodud programmi aluseks on erinevate kristlike kirikute (konfessioonide) sajanditepikkune kogemus kristlike väärtuste edasiandmisel läbi leeri- ja katehheesikursuste. Kristlikud väärtused ja hoiakud pole esmaolulised mitte üksnes usuvabaduse ja religioossete eesmärkide täitmiseks, vaid on ka aluseks kinnipeetavate vaimsete ja sotsiaalsete oskuste muutmisel. Programmi läbimine on kinnipeetavatele vabatahtlik. Programmi rakendumisel suureneb koostöö vanglate eri talituste ja kaplanaadi vahel.

Vanglakaplanite hinnangule toetudes saab väita, et programm on oluliselt suurema potentsiaaliga kui ainult vanglateenistuses kasutatav väärtusi ja hinnanguid muutev ning metoodiliselt seotud vahend. See on kohandatult kasutatav ka teistes organisatsioonides. Programmi autorid on veendunud, et kirjeldades seni vangla kaplanaadis korraldatavaid leerikursusi ühtse ja keskse sotsiaalprogrammina, on tagatud nii religioosse kui taasühiskonnastava programmi tulemuslikkus. Loodi koordineeritud ning oikumeeniline kristlik moraali ja eetika moodul, millele järgneb eri konfessioonide kohustusi, õigusi ja liturgiat kirjeldav moodul. 

Planeeritud programm on jagatud kahte moodulisse. Esimene moodul (13 h) on olemuselt oikumeeniline ning selle sisu on koostatud selliselt, et vanglas teenivad erineva usutunnistusega vaimulikud saavad seda ühiselt läbi viia. Konfessioonilised eripärad, talitused ja traditsioonid leiavad käsitlemist kiriklikes moodulites (5 h). Kogu kursus läbitakse 18 järjestikusel kohtumisel. 

Programmi läbimise tulemusel loodetakse parandada vangide käitumisega seotud oskusi ja vähendada agressiivsust. Kristliku moraali ja eetika käsitlemine tagab paranenud enesehinnangu/minapildi ning tugevdab emotsionaalset heaolu. Kindlasti on võimalik lisada leerikursuse tulemuste hulka arutlemisoskuste ja analüüsivõime arendamine ja hoiakute muutus. 

Loodetavasti muutuvad pärast programmi läbimist kinnipeetavad kannatlikumaks, vähem diskrimineerivaks ning nende hoiakud ja eluline motivatsioon on paranenud. Lisandväärtusena saab mainida taastava õigusega kaasnevaid ilminguid ja ohvri mõistmist. 

Programmi autorid näevad retsessiivsust vähendavate teguritena eelkõige kinnipeetavate kristlike väärtuste ja hoiakute omandamisest saavutatud uusi käitumuslikke suundumusi ja muutusi, mis on vajalikud õiguskuulekaks elumuutuseks. Samuti on kaplanaadis teenivad vaimulikud veendunud, et programmi järel leerikursuse/katehheesi läbimine loob kinnipeetavale vabanemisel paremad vastuvõtu tingimused elukohajärgse kogudusega liitumisel.

Programmi rakendatakse alates septembrist kõigis kolmes Eesti vanglas. Hinnanguliselt läbib aasta jooksul selle vähemalt 90 kinnipeetavat ning kogunemas on vajalik empiiriline andmehulk, mida on võimalik kasutada programmi kvaliteedi hindamiseks akadeemilistes lõputöödes.

Programmi autoritele teadaolevalt ei ole seni maailma korrektsioonialases praktikas sellist lähenemissuunda rakendatud. Loodav programm on unikaalne ka Eesti oikumeenilises kirikuelu korralduses, andes kinnitust ühtsete kristlike väärtuste ja põhimõtete rakendatavusest kinnipeetavate resotsialiseerimisel. Esmakordselt on EKNi liikmeskirikud seotud ühiste kristlike väärtuste ja hoiakute edastamisel ning kinnistamisel läbi ühtse sotsiaalprogrammi.

Tanel Meiel,

justiitsministeeriumi vanglate osakonna peakaplan