Võrgust välja!
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudis / Märksõnad: Repliik / Number: 8. märts 2017 Nr 11 /
„Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma palvepäeva karjasekirjas. Viidates meie praegusele elulaadile: sa kas oled võrgus või võrgust väljas, ühendatud või mitteühendatud. Moodsa aja maailmas jagame oma elu kahe eri maailma vahel.
Võrguelu elav inimene ei tunne end üksildasena. Ta võib tunda end hoopis võimsana, kui saab saata „helendavale ekraanile ritta oma ligimese kõik eksimused, loendada üles tema komistused ning kaaluda ära iga tema öeldud sõna ja lausutud lause“, nagu loen karjasekirjast. See ühepoolne pahasoovlik suhtlus ei toimiks reaalelus. Ma ei kujuta ette, et anonüümne netikommentaator, kohtudes tänaval inimesega, keda ta halvustas, julgeks peatuda ja seda näost näkku oma suuga öelda, mida sõrmed arvutisse toksisid!
Suhtlemine on kohutavalt väsitav, nõuab pingutust ja tähelepanu, tuleb arutada ja kokku leppida ning teha seda üha uuesti. End võrku aheldanud indiviidi näiline iseseisvus röövib aga võime seda teha, võime suhelda. Võrguelu elav inimene on enesekeskne ja üksildane. Ta on loonud endale kujuteldava maailma, kus iseseisvalt toimetab. Ta on märkamatult jõudnud staadiumi, kus elab küll näilises külluses, kuid miski ei seo teda kokku teistega ega tekita tõeliselt üksteisest hoolimise tunnet.
1970ndatel kujundati Rootsis tulevikuvisiooni ühiskonnast, mis koosneb sõltumatutest üksikisikutest ning hülgab sajandeid toiminud peretraditsioonid. Käidi välja idee, et kõigi inimsuhete aluseks peab olema sõltumatus üksteisest, mis tagabki õnne. Et iga inimene saaks areneda iseseisvalt, iseendale. Ta ei sõltu sugulastest; eakad ei sõltu täiskasvanud laste heatahtlikkusest. 40 aastat hiljem tunnistatakse mudeli elujõuetust: iseseisvuse lõpus on elu tühjus, mõttetus ja kujuteldamatu tüdimus.
Meie võimuses on ehk veel inimesi (noori) võrgust välja tõmmata, kutsuda neid suhtlema, teiste inimeste keskele. Reaalsesse ellu.
Sirje Semm
