140aastane kirik keset linna

Mida sünnipäevalapsele kinkida? Usun, et paljud ilusad kingitused on juba tehtud. Sünnipäevalaps on muudetud palju kaunimaks seest ja veidi ka väljast. Kiriku kaitsepühak, evangelist Johannes on ilmunud meie kiriku altarimaalil kauni ja kirkana mitme pruunikstõmmanud lakikihi alt. Uued põrandad, restaureeritud pingid, puhastatud ja lubjatud seinad ja laed, restaureeritud aknad, lühtrid ja seinavalgustid, värvikihtide alt välja toodud kaunid paekivist postid, vööndkaared ja roided. Pole enam äravajunud põrandaid, määrdunud seinu ja seintel pinkide kohal olnud radiaatorite rida. Orelirõdu küljes rippunud tugipostid toetavad taas kindlana rasket rõdu. Tume värv on asendunud heledaga.
Sünnipäevalapse sisemus on muutunud kauniks. Vaid poolteist aasta tagasi sai kirik uue kontsertoreli ning restaureeriti käärkambri kõrval olev praguliseks vajunud juurdeehitis.

Kaunid vanad lühtrid

Kiriku nurgakivi paigaldati 8. septembril 1862. aastal. Koguduse õpetaja Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatult Jaani nime. Kirik pühitseti 1867. aastal 17. detsembril
Uuele kogudusele toodi siis rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas. Tänavu avastati, et Tallinna Jaani kiriku kroonlühtrid võivad pärineda 17. sajandist. Kes oli nende kinkija? Võib olla, et tegemist on kord Niguliste kirikust maha võetud lühtritega, mille asemele paigutati suurde kirikusse suuremad lühtrid?

Aja jälg kivis

Kuigi Jaani kirikul on vanust vaid 140 aastat, on siin palju sellist, mis võiks uurijatele huvi pakkuda. Kõige vanemat tuleks meie kirikust otsida postide ja kivipõrandate kividest. See, kes vaatab kirikus enda ette maha ja arvab seal nägevat vaid mõne kuu vanust uut põrandat, võib selles uues näha tuhandete aastate vanuste fossiilide kivistunud jälgi.
Ajalugu kõneleb sellest, et 17. detsembril 140 aastat tagasi liikus rahvas suure rongkäiguna vanast kaunist, kuid kasvanud kogudusele väikseks jäänud Püha Vaimu kirikust uude Jaani kirikusse, ning enamik neist inimestest moodustasidki Jaani koguduse. 1531 oli see aasta, mil peeti Püha Vaimu kirikus esimesed eestikeelsed jumalateenistused. Nii võiks siis Jaani koguduse vanust otsides väita, et selle koguduse mõni sügavam juur ulatub ligi poole tuhande aasta taha.

Soovid sünnipäevalastele

Kirikule sooviks seda, et katus ja seinad saaksid väljast uue ja ilusa kuue ning et kaks vana orelit võiksid järgmise aasta juuli lõpus tuua esile lõpmata kauneid helisid. Ligi kolm tuhat restaureeritud orelivilet on tänaseks juba Saksamaalt Eestisse jõudnud. Ka seda tahaks soovida, et kirik saaks aina enam ja enam täis Vaimu ja inimesi. Muide, inimeste arv pühapäevastel jumalateenistustel on remondieelsega võrreldes väga palju kasvanud
Tänan kogu südamest kõiki neid koguduse liikmeid, kes ikka ja jälle tulevad oma kirikusse ja selle oma palvetega täidavad! Tänu neilegi, kes ei saa enam kirikusse, kuid kodudes palvetavad oma koguduse pärast! Tänan selle eest, et meie kodukirikus liigub elu ülesmäge! Tänu kõigile annetajatele, töötegijatele ja vabatahtlikele abilistele, juhatusele ja nõukogule selle eest, et olete meie kiriku nii kauniks muutnud!
Soovin, et need tuhanded inimesed, kes on meie koguduse hingekirjas, aga kaotanud sideme oma kiriku ja kogudusega, leiaksid tee kirikusse.
Sünnipäeva peame 8.–17. detsembrini. Kirikus toimuvad eriilmelised jumalateenistused, palvused, piiblitunnid ja kontserdid. Suuremad laineharjad on 14. ja 16. detsembril. Tallinna Gospelkoor ja oma kiriku ühendkoor tõstavad lained kõrgele. Ilus väike lõppakord on 17. detsembril. Siis, täpselt 140 aastat pärast Jaani kiriku pühitsemist peame kell 12 päeval sünnipäevakirikus armulauaga palvuse.
Eakas sünnipäevalaps elab väga elusat elu. Palju õnne talle ja Sulle!

Jaan Tammsalu,
Tallinna Jaani koguduse õpetaja