Üks lugu pääsemisest

Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla. Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab. Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda. Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen. Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus. Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja. Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle, oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust? Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

Pauluse kiri roomlastele 7:14-25

Üks mu tuttav kõneles mulle loo, mille panen järgnevalt oma sõnadega kirja.

Oli aeg, mil mulle meeldis väga teisi taga rääkida. Eriti tore oli neid naeruvääristada. See pakkus mulle tõelist rahuldust. Nagu öeldakse, dopamiinitase minu organismis tõusis. On loomulik, et ma seetõttu rääkisin teisi taga igal võimalusel.

Aga kord ühte raamatut lugedes sain teada, et Jumal andis Moosesele kümme käsku, millest kaheksas ütleb: „Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana.” Nüüd, kui ma seda käsku teadsin, oli mul kuidagi raske oma lemmikharrastusega tegelda. Rääkisin teisi taga, aga samal ajal tõusis südamesse ängistav mõte: „Moosese seadus ei luba mul seda ju teha. Ma võin püüda seadusest mitte välja teha, ent nüüd, kui ma seda tean, on kogu mu nauding rikutud.”

Nii otsustasin ma siis teiste tagarääkimise lõpetada. Ent mis juhtus? Kas ma suutsin oma otsuse juurde jääda? Kaugel sellest! Olin ju teiste tagarääkimisest sõltuvuses ja kuidas muidu oma vaimset tasakaalu säilitada kui järjest „ainet juurde manustada” – tagarääkimisega jätkata.

Aga nii muutus elu ju põrguks! Tahtsin Jumala seadust täita, sest mõistsin, et see meeldib Jumalale, kuna see tekitas minus rahu. Minu teiste tagarääkimisest dopingut saama harjunud organism aga ei tahtnud minu tahtmisest midagi „kuulda”. Mu isiksus oli kahestunud. Vaimne tervis, nagu tänapäeval armastatakse väljenduda, oli kadunud. Mulle öeldi, et mind aitab meditsiiniline sekkumine. Proovisin. Aga pärast ebaõnnestunud katseid meditsiinist abi leida, jõudsin tõdemuseni, et aitab ainult enesetapp. Milleks elada, kui mõistus ei suuda omaenda organismi üle kontrolli saada!

Nõnda võinukski saatan oma eesmärgini jõuda: üks järjekordne inimene on sisemiselt lõhestatud, meeleheitele aetud ja surmale määratud.

Kuid siin astus vahele Jumala arm. Nägin kord ühte unenägu. Mulle ilmus Jumal, kes ütles: „Su olukord on täbar, kuid ma näitan sulle võimaluse, kuidas pääseda. Sa saad elada nii, et teiste tagarääkimise haigus järjest taandub ja sa saad lõpuks täiesti terveks.”

„Kuidas on see võimalik,” kuulsin end küsivat. „Ma pole nii tugev, et oma sõltuvusest lahti saada!”

„Ole mureta,” ütles Jumal. „Sina pole tugev, aga minu Poeg Jeesus Kristus on tugev. Tema ei andnud alla oma organismi tungile teisi inimesi taga rääkida, vaid suutis alluda minu käsule: „Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana.””

Mina: „Aga kuidas mina sellest paremaks saan? Mina pole ju Jumala Poeg!”

„Jah, pole,” ütles Jumal. „Aga kui sa usud, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, siis saad sa osa tema väest ja see vägi järjest kasvab. Selle väe nimi on Püha Vaim. Eluks Pühas Vaimus tuleb sul lasta ennast ristida Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Tee nii ja sa elad rahus, vaatamata oma sõltuvusele. Sest selle rahu annan sulle mina ise.”

Ja veel lisas Jumal: „Ma tean, et sul on ka palju muid sõltuvusi, millest sa teadlikki pole. Need ilmneksid edaspidi su elu piirsituatsioonides ja sa ei usuks isegi, milleks halvaks sa veel võimeline oled. Kuid usk, ristimine ja elu Pühas Vaimus vabastavad sind ka nendest sõltuvustest. Sa saad vabaks. Ja mitte ainult selles elus, vaid igavesti. Sest minu käes on surma ja surmavalla võtmed.”

Selle hetkel ma ärkasin. Kõik oli täpselt meeles. Ma läksin ja lasksin end ristida.

Ja siin ma nüüd olen: ma elan edasi ja minus on Jumala rahu ka siis, kui erinevad sõltuvused tahavad minu üle võimust võtta. Sest ma tean: Jumal võitleb nendega ja saab võidu.

Selline on minu tuttava lugu.

Aamen.

Mart Jaanson

Nõo koguduse õpetaja