Pereisa rasked valikud

Õpetaja Tõnu Linnasmäel on seljataha jäänud keerulised otsustamise kuud.
Jaanuaris oli abikaasa Ly koos kahe noorema lapse, Laura-Liise (15) ja Tõnis-Daanieliga (13) asunud elama Soome, kus sai Espoos tööd lasteaiakasvatajana. Lapsed läksid kohalikku kristliku kallakuga kooli. Tõnu käis abiks perel end üürikorterisse sisse seadmas. «Siis tuli korraks selline mõte, et läheks ise ka Soome. Nemad seal ootavad,» mõtles ta ja esitas kirikuvalitsusele avalduse enda vabastamiseks koguduse teenimisest.
Otsuse vabastamiseks ja reservi arvamiseks tegi konsistoorium ära, õpetaja Linnasmäe teenitavaid Ambla ja Aegviidu kogudust veel vakantseks ei kuulutatud. Praost Teet Hanschmidt helistas mõni päev enne koguduste vabakskuulutamise otsuse tegemist ja küsis, kas Tõnul ka järeltulija on Amblas olemas. Muidugi kedagi polnud.
«Vaatasin, et ei ole Amblast lahtikangutamine nii lihtne ühtigi. Olen siia ikka kinni kasvanud ja äraminek osutus tunduvalt keerulisemaks, kui ma algul arvasin ja mõtlesin,» ütles Linnasmäe. «Kui Soome minna, siis peab seal töökoht olema, ja jõuad sa siis kõike: siin otsi kokku tõmmata ja seal töökohta otsida.
Küsisin peapiiskopilt ja pidasin nõu ka teistega. Soomes meie UI haridust väga ei arvestata. Töö saamine pastorina ei oleks olnud lihtne. Mõni endine pastor on Soomes ehitajana tööd leidnud,» teab Linnasmäe.
Linnasmäe võttis mõtlemisaega ja otsustas jääda. «Ma sain äramineku protsessi ajal aru, et inimestele läheb oma õpetaja korda. Võib-olla on mind siin praegu rohkem vaja. Pere juures ka, aga valiku peab tegema.»
Tõnu Linnasmäel saab juulis 27 aastat Ambla koguduse teenimist. «Siia tulles tundus, et olen siin suurte põldude keskel paar aastat. Gustav Kivirand ütles siis, et Ambla on koht, kuhu minnakse ikka pikaks ajaks. Ah, mõtlesin, mis jutt see nüüd on. Ma olen noor mees, ikka ise otsustan; kui mulle ei istu, siis saab ju mujale liikuda. Ja nüüd on 27 aastat oldud,» tunnistab õpetaja, kel kogudus südame külge kasvanud.
Ja küllap näitas ka kogudus viimastel kuudel üles rohkem hoolimist oma õpetajast. Eestlased teadagi on kiituse ja tunnustusega kitsid.  
«Ma ei ole selline mees, kes uues kohas kõike nullist alustab.» Peremehehoolt tahab ka suur pastoraat, kus koguduse kantselei ja õpetajapere kodu.
Statistika kohaselt oli eelmisel aastal Eestist lahkujaid üle 5000 inimese. Põhjused on erinevad. Välismaale tööle minekul on sotsiaalministeeriumi uuringute kohaselt peamisteks põhjusteks suurem palk, uued kogemused ja tööpuudus Eestis.
Maapastori sissetulek on kasin. «Kui pereisal oleks normaalne sissetulek, võiks pere Eestis elada. Paljudel on nii, et keegi perest on Soomes tööl, aga enamasti on ikka mees tööl ja naine-lapsed Eestis. Meil on teistmoodi peremudel,» ütleb Linnasmäe, kelle vanemad lapsed on rohkem oma elu peal. Hanna-Liina Tartus ning Maar­ja-Liisa koos oma abikaasaga Tallinnas. Mõlemad õpivad ärikorralduse magistrantuuris.
Ly Linnasmäe töötas enne Eestist minekut Lehtse lasteaias, aastate jooksul oli ta abikaasale kirikutöös abiks olles ja Soomes kursustel käies omandanud hea soome keele oskuse. Oma uue töökohaga on ta rahul.
Sirje Semm