Eesti religioosne maastik, 4

(Algus EK nr 10, 07.03.)

Kui juba 1930. aastatel räägiti baptistidest kui kõige kiiremini kasvavast uskkonnast Eestis, siis tuleb märkida, et luterlaste ja õigeusklike järel moodustavad baptistid suuruselt kolmanda uskkonna tänases Eestis, olles säilitanud oma liikmeskonna arvukuse läbi aastakümnete. Samas on olnud EEKBKL kogudused läbi ajaloo mitme usulise ärkamise toimumiskohaks.

Liikmeskonna stabiilsus on läbi aastakümnete olnud iseloomuslikuks ka ligi poolteisetuhandelise liikmeskonnaga Eesti Metodisti Kirikule ja Adventistide Koguduste Eesti Liidule, neil mõlemal on vaieldamatult oma koht Eesti usuelus. On ju mõlemal sajakonna aasta vanune traditsioon Eestis. Metodisti kiriku puhul tuleb eraldi välja tuua Teoloogilist Seminari, mis valmistab ette vaimulikke ja koguduse töötegijaid ka teiste, Eestist väljaspool asuvate metodisti kirikute jaoks, aga samuti teiste kristlike koguduste jaoks Eestis.

Suurimaks nelipühilikku traditsiooni esindavaks kirikuks on 1991. aastal rajatud Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, mis koondab 29 kogudust üle Eesti. Tähelepanu väärib EKNK aktiivsus oma sõnumi kuulutamisel ning selleks vahendite leidmisel – olgu siis selleks raadiotöö (Raadio 7 rajamine) või sotsiaalne rehabilitatsioon (Lootuse küla). Taolise proaktiivse tegevuse taustal ei saa vaadata mööda asjaolust, et käima lükkasid selle mehed, kes saabusid siia lääne kultuurikontekstist.

EKNK juures ei saa jätta märkamata, kuidas 15 aastaga on sulandutud Eesti suuremate kirikute sekka. Veel 1990. aastate alguse konfrontatsioon sellaste suurte kirikutega on asendunud koostööga ning liikmelisusega Eesti Kirikute Nõukogus.

Eesti Kirikute Nõukogus

Lisaks eelnimetatud kirikutele ja koguduste liitudele kuulub 1989 asutatud Eesti Kirikute Nõukogusse veel Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus ning Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.

Eesti Kirikute Nõukogu on kõige mõjukam usuline organisatsioon Eestis. Oma liikmeskirikute kaudu esindab Eesti Kirikute Nõukogu ligikaudu 95% Eesti usklikest inimestest. Eesti Kirikute Nõukogu puhul võib väita, et tegemist on üsna haruldase oikumeenilise organisatsiooniga, milles on esindatud üheaegselt nii sellised traditsioonilised kirikud, mis tavapäraselt oikumeenilisest koostööst huvitatud ei ole, kui ka väga lühikese ajalooga kirikud. Selle iseärasuse üheks põhjuseks on Eesti usulise maastiku ja ajaloo eripära.

Eesti Kirikute Nõukogu on riigi kõige olulisemaks partneriks religiooni puudutavates küsimustes. Selle näiteks on 2002. aastal Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokoll, milles käsitletakse põhimõtteid ning tegevusvaldkondi, milles mõlemal osapoolel on ühised huvid ning milles tunnetatakse ühist vastutust. Need valdkonnad puudutavad religiooniõpetust, kaplaniteenistust erinevates institutsioonides, aga samuti näiteks muinsuskaitsega seotud küsimusi. 7

Karismaatiline kristlus

Omaette rühma Eesti usuelus moodustavad erinevad kristlikud kogudused, kelle puhul ühise nimetajana võiks kasutada mõistet karismaatilised kristlikud kogudused. Osa neist on koondunud koguduste liitudesse (Eesti Vabakoguduste Liit (Elu Sõna kogudused), Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit), teised tegutsevad üksikkogudustena. Kuigi neil kogudustel, mille liikmeskond on suhteliselt erinev, nagu erinevad ka nende koguduste rõhuasetused, on vaieldamatult oma koht usumaastikul.

Kuigi ühelt poolt võib öelda, et karismaatilise liikumise tipphetk jäi 1990. aastatesse, tuleb samas nentida, on see osa Eesti usuelust on vägagi elav.

Jehoovatunnistajad ja mormoonid

Omaette rühma Eestis moodustavad jehoovatunnistajad, kes on olnud kõige kiiremat liikmeskonna kasvu ning kõige negatiivsemat meedia tähelepanu kogenud usuline rühm taasiseseisvunud Eestis. Hoolimata negatiivsest meediakuvandist on meil tänaseks üle 4000 jehoovatunnistaja ning ligikaudu poolsada kogudust, mis teeb neist suuruselt viienda uskkonna tänases Eestis, osutades, et negatiivsel meediakuvandil ning valdavalt negatiivsel eelarvamusel usuliikumise suhtes on suhteliselt tagasihoidlik tähendus usuliikumiste kasvule ning inimeste isiklikke usulisi valikuid puudutavatele otsustele.

Oma koha Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva tänavapildis on leidnud korrektselt riietatud paarikaupa liikuvad noormehed – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ehk mormooni kiriku misjonärid Ameerika Ühendriikidest. VAP kirik on olnud Eestis tegev juba 1990. aastate algusest. Koguduse liikmete arv on suhtelisest tagasihoidlik nagu ka koguduse nähtavus ühiskonnas, mis jääb väljapoole misjonäride tegevusvaldkonda.

(Järgneb.)

Ringo Ringvee

7 http://www.ekn.ee/dokumendid/vv_ekn_yhishuvi_17.10.02.pdf