Arvo Orav laseb end elul juhtida
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 2. november 2016 Nr 43 /
Hingedepäeval saab 50aastaseks üle kümne aasta kaitseväes kaplanina teeninud õpetaja Arvo Orav (fotol).
Viimast nädalat Paldiskis kaitseväe 1. jalaväebrigaadis tööl olnud kapteni auastmes Arvo Orav on homsest ehk päev pärast 50. sünnipäeva reservi arvatud. Nii on 14 aastat kaitseväes teeninud vaimulik noor pensionär. Vaevalt niisugust nalja saama hakkab nagu armastatud kultusfilmis, aga neli korda välismissioonil – Kosovos, Iraagis ja kaks korda Afganistanis – käinud Arvo Orav plaanib esialgu kindlasti kodus puhata.
5. mail 1992 diakoniks ordineeritud Arvo Orav on teeninud Lääne-Nigula, Nõva ja Noarootsi kogudust, kuni läks 2002 kaitseväe lahingukooli kaplaniks. Õpetajaordinatsiooni sai ta 13 aastat tagasi, 8. augustil 2003. Küsimusele, kas ta võiks uuesti hakata teenima vakantset Noarootsi kogudust, on vastus ebalev. Ta ei välista tööd vaimuliku ametis, ent tema elukohast Läänemaal jäävad kirikud eemale.
Nii võib juhtuda, et vaimulik, kellel Olustvere sovhoostehnikumist saadud mesiniku amet ja kellele talupidamine on hingelähedane, jääbki talu pidama. Ta on lapsepõlvest kaasa saanud veendumuse, et peab kõike teha oskama. Seda, mida elu ette lükkab, ta ka teeb, ütleb juubilar. Vahel kulgeb elu tasaselt, teinekord mitte. Ta tabab end tihti mõttelt, et on ikka õpipoisi rollis – kogu aeg tuleb midagi õppida.
Välismissioonidel sai reaalsuseks olukord, et kogu aeg tuleb arvestada surmaga. Kristlasena oli see normaalne ja seda tuli selgitada missioonil olnud mittekristlastest kaitseväelastele. Ju oli kaaslaste hukkumist või haavatasaamist raske taluda. Sellest tekkis neil küsimus, mis juhtub, kui mina surma saan, selgitab vaimulik. Olukorras, kus inimesed ise küsimusi esitavad, on lihtne evangeeliumi kuulutada ja lootust anda.
Kõige tähtsamaks elus peab Arvo Orav, et inimesed omavahel läbi saaksid ja üksteisega suhelda oskaksid. Tema enda elus on praegu muutuste aeg: üks etapp on läbi, edasi tuleb leppida otsusega, mille ta valib.
Omades põhjalikke kogemusi hingehoius ei oska ta praegu arvata, kuidas neid võiks edaspidi tööalaselt kasutada. Sünnipäeva peab ta kodus lähedaste ringis, sest kodu on parim koht päikese all.
Rita Puidet
