Kristo Hüdsi – imed kinnitavad meie usku

Haapsalu koguduse abiõpetaja Kristo Hüdsi on kui mitte kõige noorem, siis kindlasti üks nooremaid kirikuõpetajaid Eestis – 15. detsembril saab ta 30.

Enne seda, 9. detsembril tegi ta läbi viimase etapi oma õpetajaks saamise teel, introduktsiooni ehk koguduse vaimulikuks seadmise talituse. Ametlikult on ta koguduse vaimulik tänavu 4. novembrist, päev pärast preestripühitsuse saamist Tallinna toomkirikus. Nüüd räägib ta Johannese Sõnumeile oma plaanidest, elust ja põhimõtetest.

Oled olnud peaaegu kuu aega Haapsalu koguduses vaimulik. Mis on selle ajaga sinu mõtetes ja igapäevaelus muutunud?
Kristo Hüdsi: Olen palju mõelnud ja saanud kinnitust, mida koguduses karjaseks olemine kutsumusena tähendab. Et olen kutsutud karjaseks, tähendab see vastutust koguduse ja Jumala ees. Vastutus on väga suur ja mul ei ole valikut, kas olla või mitte olla. Minu ülesanne on karja armastada ja hoida.

Oled rohkem preester, pastor või õpetaja?
Tähtsad on kõik kolm tahku. Pean olema pastor ehk karjane, õpetaja ja preester ehk jumalasõna vahendaja. Need kolm kuuluvad vaimuliku kutsumuse juurde ja ma ei tõsta ühtki neist esile.

Kuidas tahaksid, et sinu poole pöördutakse?
Minul ei ole vahet, kas preester, pastor või õpetaja. Nii, kuidas keegi tunneb, ja kui öeldakse „Tere, Kristo!“, on kõik hästi, sest see ma olen.

Millised on sinu lähema aja plaanid?
Üks peamisi küsimusi on, kuidas hakkame jagama piiskop Tiit Salumäega ülesandeid. Tema ressurss kulub piiskopiülesannete täitmisele, minu vastutus koguduse teenimisel kasvab. Kirikus on tööd palju, aga tegijaid vähe.
Pean lähiajal tegema oma elus muudatusi. Täiskohaga palgatööd Pal-Klaasis ei jõua ma tõenäoliselt enam teha. See on suur muudatus minu ja kogu pere elus. Koormust tuleb vähendada, sest kogudus vajab õpetajat rohkem kui ainult laupäeval ja pühapäeval. Praegu käin argipäeviti palgatööl ja nädalavahetusel teen kogudusetööd. Kuigi kaua ma nii ei jõua.
Pean ka perele mõtlema. Kui muud tööd saab mingil määral reguleerida ja delegeerida, siis isa ja perepea rolli ei asenda keegi. Pean leidma kesktee. Minu abikaasa on väga toetav. Kui ta näeb, et vajan aega, leiab ta tunni või paar, et saan ratta selga istuda ja auru välja lasta. Loodan, et Jumal annab mulle tarkust toime tulla.

Mida tahad koguduses muuta?
Suuremad muudatused tulevad järgmisest aastast. Tahan olla inimestele rohkem kättesaadav, olla rohkem aega kantseleis. Esialgu jääme küll Paliverre elama, aga tulevikus oleks parem, kui õpetaja elab koos perega kohapeal.
Toetan Lääne-Nigulas oma abikaasat, ta on seal koguduse aktiivne liige, vastutab peretöö eest. Ta tahab selle töö aasta lõpus üle anda.

Millega abikaasa Jane tegeleb?
Ta on praegu lastega kodune, kirjutab oma lõputööd ja vajab selleks rohkem vaba aega. Ta on õppinud Tartu ülikoolis geograafiat. Nüüd õpib ta laste kõrvalt Tallinna tehnikaülikooli magistrantuuris okeanograafiat ja meteoroloogiat. Kirjutab lõputööd.

Milline on olnud Pal-Klaasis suhtumine, kui sinust sai vaimulik?
Tööandja on olnud kogu õpingute aja toetav, olen selle eest väga tänulik. Koolipäevad on mulle võimaldatud õppepuhkusena. Tööandja oli minu ordinatsiooniteenistusel ja on lubanud tulla ka introduktsioonile.

Milliste annetega on Jumal sind õnnistanud?
Mul on hea füüsis, see on Jumala suur and. Olen jooksnud ja jalgrattasõitu teinud, kümmekond aastat rula sõitnud. Olen avastanud maalimise – joonistada on mulle alati meeldinud. Mõne maali olen julgenud isegi ära kinkida. Et maalimine vajab aega ja vaikust, olen teinud seda öösiti. Rattasõit ei tundu kuigi loominguline ala, aga on siiski. Nagu kunstiski, on see enda väljavalamine. Maalinud olen elu kiirematel ja raskematel hetkedel. Nii võtad hoo maha, oled välja tõstetud igapäevaelust ja oled teisel tasandil.
Laulan liturgiat, aga lauluinimene pole ma kunagi olnud. Muusika pole olnud minu tugev külg, kuigi armastan seda. Tänu Lia Salumäele, kes on mind õpetanud! Pastoraalseminaris õpetas mind lauluõpetaja Kristel Aer. Alustasin puhtalt lehelt, teised õpingukaaslased olid sellega juba varem tegelnud. Tiit Salumäe on olnud eeskuju, juhendaja ja toetaja.

Mida sa oma jutlustega öelda tahad?
Jutlus on minule protsess. Kui üks jutlus on jutlustatud, algab valmistumine järgmiseks. Tihtipeale loen pühapäevaõhtuti järgmise pühapäeva teksti läbi ja mõtlen selle üle. Jutlus hakkab kujunema nädala vältel. Kõik ei pruugi kergelt tulla. Jutluse aluseks olev kirjakoht peaks hakkama oma elu elama, aga alati ei hakka, siis tuleb selle kallal tööd teha. Olen õppinud, et eeltöö on tähtis. Peatähtis on palvetada, lugeda jumalasõna, uurida, mõelda.
Jutlus on õpetaja isiklik pöördumine. Olen pühakirja seletanud, olen argiteemadel rääkinud ja sidunud seda Sõnaga. Inimeste ootused ja vajadused on erinevad. Jutlus peaks puudutama. Mul pole kindlat käekirja veel välja kujunenud. Professionaalsus eeldab tööd, muidu seda ei teki.

Kui hea hariduse andis usuteaduse instituut?
Mul pole teiste ülikoolidega võrdlust, aga ma hindan usuteaduse instituuti väga. Et õpilasi on seal vähe, on õpetamine personaalsem. See on suur eelis. Tase oleneb palju ka õppijast, sest loengud on üks asi, kodutöö teine.

Mis oli õpingute ajal sinu lemmikaine?
Meeldisid Arne Hiobi dogmaatikaloengud, aga ka Vallo Ehasalu eksegeetikaloengud. Ta on omaette nähtus – kuldpea –, kel on laialdased teadmised ja oskus asju lihtsalt kokku võtta; keelteoskus. Meeldisid praktilise teoloogia ained. Lõputööks uurisin usuteaduse instituudi arengut mõjutavaid dokumente ja analüüsisin nende omavahelisi seoseid.

Kas sinu meelest on Piibel täielikult Jumala sõna või võib sealt mingeid tahke kahtluse alla seada?
Olen veendunud, et pühakiri on täiesti püha. Üks kirjakoht ei ütle ühele inimesele midagi, teisele aga annab just see äratuse ja toob kogudusse. Ei, ma ei sea jumalasõna kahtluse alla, see on Jumala antud inspiratsioon inimestele ja on täiesti püha.

Vähehaaval meilegi jõudev liberaalteoloogia seab paljud usutõed kahtluse alla. Kui levinud on liberaalteoloogia Eestis?
Ma ei tea, mida inimesed mõtlevad. Liberaalteoloogia ei tähenda päris sedasama, mis on sõna liberaalne maailmavaade poliitikas. Liberaalteoloogia seab kahtluse alla dogmad, näiteks kas Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles või kas Jeesus on neitsist sündinud jne. Teadusele tuginedes seatakse kahtluse alla ka õpetuse alused, mis on meie usutunnistusega juba ammu paika pandud: „/…/ kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast …“. Liberaalteoloogia seab kahtluse alla usu alustalasid.

Kas homoseksuaalsus on patt?
Jumal ei ole patu suhtes ükskõikne, ta vihkab pattu. See aga ei tähenda, et Jumal ei armasta patust. Patus elamine on inimese valik. Liberaalne ilmavaade püüab piire laiendada ja leida patule õigustust. Liberaalteoloogid ei pruugi ise olla usuinimesed, neil puudub jumalatunnetus ja nad püüavad kõike õigustada. Saatan just nii tegutsebki, et inimene püüaks oma tegusid õigustada. Jumala sõna koputab südamele, et tekiks patutunnetus. Kes aga ei tunne pattu, sellega on raske patust rääkida. Patu eest peame vastutama. Ka abielurikkumine on patt.

Kui tähtis on sulle palvetamine?
See on isiklik suhe Jumalaga, nagu ka pühakirja lugemine ja osadus usukaaslastega. Need on kaks selget viisi Jumalaga suhtlemiseks.
Alustan iga hommikut palvega, palvetan ka tööl. Söögipalved on meie peres tähtsad. Õhtupalvet peame koos perega. Ka minu kolmeaastane poeg ütleb aeg-ajalt, et issi, palvetame nüüd ema või issi eest. Ta loeb meieisapalvet kaasa. Palvel on vägi. Palvega püüame Jumalat suunata, aga ärgem lootkem, et Jumal käib meie taktikepi järgi. Seepärast ei ole alati kõigile küsimustele vastuseid ja kõik ei lähe nii, nagu meie tahame. Palvetades ärgem unustagem sõnu „Sinu tahtmine sündigu …“. Palvetame mure korral, aga tihtipeale unustame tänupalve.
Jumal ootab igaühelt isiklikku suhet, temale ei ole suuri ega väikesi muresid. Kõik on tema ees võrdsed, ka pisimate asjadega tasub Jumala ette minna, eriti aga raskel hetkel. Jumala poole võib pöörduda ka hädaldades, et miks minuga nii või naa juhtus.
Arvan, et muret peaks esimese asjana Jumalale, mitte kellelegi teisele kurtma. Vahel aitab pelgalt Jumala poole pöördumine. Tänupalve aga taastab ja tervendab. Jumal ootab meie pöördumist igal ajal. Ta armastab inimest nii palju, et talle ei ole tühiseid palveid. Iga inimene võiks kogeda vahetut suhet Jumalaga. Jumal on alati hea.

Kas sul on olnud erilisi jumalakogemusi?
Neid on palju. Palve väge tundsime, kui meie poeg haigestus. Tal avastati luupõletik, see on raske ja pikaajaline haigus, tüsistused jäävad kogu eluks. Olime šokis, abikaasa oli lapsega kuu aega Tallinnas haiglas. Kogudus oli meile suureks toeks, palvetas poja eest. Oli väga raske aeg, otsisin Jumalat ja püüdsin vastuseid leida. Käisime aasta hiljem lapsega kontrollis. Arst ütles, et kui ta ei teaks lapse haigusest, ei märkakski ta imeväikest jälge põetud haigusest. Saime õigel ajal jaole, paranemine oli täielik.
Minu meelest on lihtsaim palve psalm 50:15. „Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!“ Ütled, Jumal, aita, ja Jumal on sind kuulnud. Ta toob oma rahu. Imed sünnivad iga päev. Imed kinnitavad meid usus, selleks nad ongi.
Lehte Ilves

Ilmunud Haapsalu Püha Johannese koguduse kuukirjas Johannese Sõnumid, detsember 2018.

Kristo Hüdsi
Sündinud 15. detsembril 1988
3. novembril pühitseti Tallinna toomkirikus vaimulikuks
4. novembrist Haapsalu koguduse abiõpetaja
2012–2018 õpingud usuteaduse instituudis ja pastoraalseminaris
2008–2012 Lääne-Viru rakenduskõrgkool, ettevõtlus ja ärijuhtimine, bakalau­­reu­se­õpe
2005–2008 Taebla gümnaasium
1996–2005 Palivere põhikool
Alates 2010 tööline ASis Pal-Klaas
Abielus, abikaasa Jane Hüdsi. Kolmeaastane poeg, aastane tütar
Huvialad: sport (rattasõit, rula, suusatamine, jooks), maalimine

Pildigalerii: