Et me elutee oleks kindel
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 1. september 2021 Nr 32 /
On keeruline aeg. Paljude perede jaoks majanduslikult, kuid emotsionaalselt kõigi jaoks. Nagu õunauss närib õuna seestpoolt, otsib hukkamõist ja usaldamatus kohta, kuhu pesa teha. Oletagem, et olete kogunenud vanaema sünnipäevale. Kas te võtate kõneks päevasündmusi nagu varemalt? Võib-olla, aga parem mitte. Kui aga juhtute naabrinaisega samal ajal poodi, siis kindlasti tuleb ühisel koduteel kõneks vaktsineerimine. See sunnib juba eos ettevaatlikuks.
Just kiriku rahusõnumil on praegu tähtis osa. Kiriku 211. aastapäev oli Kanepi kogudusele hea põhjus tulla kokku ja palvetada ning seepärast oodati läinud reedel inimesi öökirikusse. Leian, et see oli hea moodus langetada emotsioonide katlas temperatuuri, aga veel enam kinnitas iga osaleja vaimu ja usku. Sest palvetamine Jumala poole, lubades talle südamest mitte teha pattu tema vastu, andis kindlasti tuge olla kannatlik ja mõistvam ligimese suhtes.
Õhtuhämarikus luges kuus öökirikusse palvetama ja laulma läinud koguduseliiget pikimat Psalmide peatükki, lubades „Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna. Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind“ (Ps 119:101–102).
Koguduse õpetaja Margit Lail ütleb, et algusest lõpuni loeti läbi ka Sakarja raamat, vahele lauldi ja peeti piiblitundi – neli-viis tundi möödus kiiresti. Kell oli umbes tunni üle südaöö, kui koduteele asuti. Kuigi ta lootis, et mõni huviline pühakojast läbi astub, seda siiski ei juhtunud. Öökirik polnud ka pikalt ette plaanitud, polnud seetõttu saanud ehk piisavalt tähelepanu, aga osalejaile läks see kahtlemata hinge. Peatselt on kirikus aga leeripüha, millest õpetajal ja kogudusel on hea meel.
Rita Puidet
