Tuhkapäev ja paastuaeg

Tuhkapäeva nimi tuleb vanast kombest sel päeval patukahetsuse märgiks tuhka pähe raputada või tuhaga otsaesisele ristimärk teha. Tuhk, millest see päev on nime saanud, sümboliseerib patukahetsust, mis on suure paastu peamine eesmärk. Taustal on mitmed Vana Testamendi salmid, mis kõnelevad tuhast patukahetsusega seoses.

Jeremija lausub: „Mu rahva tütar! Rõivastu kotiriidesse ja püherda tuhas, leina nagu ainsat poega, tõsta kibedat kaebust, sest äkitselt tuleb hävitaja meile kallale.“ (Jr 6:26) Ka Iiob ütleb, et „kahetsen põrmus ja tuhas”(Ii 42:6). Väga sümboolne on see, et kui kirikus tuhkapäeval ristimärk tuhaga otsaette tehti, siis see tuhk saadi eelmise aasta palmipuudepüha palmiokste põletamisest. 

Tuhkapäevaga astutakse paastuaega, mis kestab 40 päeva (välja arvatud pühapäevad) kuni ülestõusmispühadeni. 40 on väga oluline number Piiblis ja osutab teatud täiuslikkusele. Nelikümmend aastat kestis Iisraeli rahva kõrberännak tõotatud maale. Mooses paastus 40 päeva ja ööd Siinail; Eelija rändas 40 päeva ja ööd läbi kõrbe Jumala mäe Hoorebi poole. Nelikümmend päeva pärast ülestõusmist läks Jeesus taevasse.

Paastuaja esimesel pühapäeval kuuleme kirikus kirjakohta, kus Jeesus oli kõrbes 40 päeva saatana kiusata. Piiblis tähendab „kiusamine“ enamasti kahte asja: inimese proovilepanekut kannatustega või tema ahvatlemist patustama. Ilmselt oli siin tegu Jeesuse avalikuks tegevuseks ette valmistamisega, ettevalmistusega oluliseks ülesandeks. Jeesus oli kõrbes saatana kiusata ja seetõttu mõistab ta, mida tähendab kiusatus.

Ta mõistis, kui raske on vastu pidada ja mitte kiusatusele järele anda. Ehkki ta sai aru inimese nõrkusest, otsustas ta siiski inimese peale halastada. Ta tegi seda oma elu hinnaga, minnes ristile inimese eest surema. Tema ei andnud kiusatustele järele. Kuid ta andis inimesele, kes on kiusatusele järele andnud, võimaluse saada Jumala käest andeks ja pöörduda Jumala poole. Nii oli Jeesuse kannatus tema armastuse märgiks inimese vastu.

Ka meie elus on katsumusi. Sageli küsime, miks pidi see nii  minema. Vahel küsime, miks peame kannatama. Mõnikord saame hiljem aru, miks pidi nii  minema, vahel aga ei mõista me seda kunagi. Ometi jätavad eluraskused oma jälje. Halval juhul inimene sulgub endasse ja kibestub. Heal juhul aga mõistab teiste inimeste maailma ning muutub kaastundlikumaks ja hoolivamaks.

Nii peaks paastuaeg meidki ette valmistama saabuvateks aasta suurimateks pühadeks, ülestõusmispühadeks. Paastuaeg tähendab loobumist millestki, selleks et puhastada inimese hinge ja valmistada teda nii ette. Paastumine võib tähendada nii loobumist lihast ja rasvastest roogadest kui ka loobumist suurtest pidustustest. Paastuajal võime vaadata oma hinge ja loobuda halvast, tehes selle asemel head. Võime mõelda Kristuse kannatusele ja surmale ning ohvrile, mille tema meie eest on toonud. Olgu Jumal õnnistamas meile paastuaega, et parandaksime tema abiga meelt ja kasvaksime usus Jumalasse!

Kaido Soom

teoloogiline konsultant