Väike-Maarjas peetakse konverentsi Knüpfferite suguvõsast
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 12. november 2008 Nr 45 /
Väike-Maarja muuseum on igal aastal tähistanud paikkonnaga seotud meie jaoks oluliste inimeste tähtpäevi.
19. novembril kell 14 toimub Väike-Maarja muuseumis Knüpfferitele pühendatud konverents, kus peale pastorite räägitakse ka teistest kuulsamatest suguvõsa esindajatest. Avatud on näitus.
Väike-Maarja gümnaasium, kes loeb oma eelkäijaks Väike-Maarja kihelkonnakooli, mis hakkas tööle 1873. aastal, tähistab 135. aastapäeva. Kihelkonnakooli mõtte algatajaks ja maja ehitajaks (praegune muuseumimaja) oli teist põlve Väike-Maarja pastor Carl Theodor Knüpffer (1823–1871), kelle sünnist möödub täna 185 aastat.
Tema pidas ka 1869. aasta I laulupeo jutluse Tartus. Carl Theodori vennast Otto Rudolfist (1831–1900), kes samuti Väike-Maarjas üles kasvas, sai Tallinnas baltisaksa arhitekt. Nende isa Georg Magnus Knüpffer (1785–1863) oli Väike-Maarjas pastoriks aastail 1812–1852. Tema tõlkes ilmus 1837. aastal «Õppetusse ramat Saksama lamba-karjastele», mis on üks esimesi eestikeelseid zootehnika käsiraamatuid.
Tema vend Arnold Friedrich Knüpffer (1777–1843), kes oli pastoriks Kadrinas 1800–1843, on kogunud eesti rahvalaule, avaldanud eesti keele ja mütoloogia ning Eesti ajaloo käsitlusi, rajanud eesti keele tuletusõpetuse, luules soovitanud kasutada regivärssi. Mõlema Väike-Maarjas tegutsenud pastori perede kalmud asuvad Väike-Maarja kirikuaias.
Seoses Carl Theodor Knüpfferi juubeliga tahame meenutada Knüpfferite suguvõsa laiemalt. Selleks avanes hea võimalus, sest 2007. aasta suvel külastas Väike-Maarjat Knüpfferite suguvõsa uurija Saksamaalt, Väike-Maarja pastorite otsene järeltulija Klaus Knüpffer (1951). Ta tõi meile Carl Theodori poja, Ambla pastori Georg Martini (1850–1901) kirja pandud mälestused Väike-Maarja eluolust ülemöödunud sajandi lõpus, pastoraadist, kirikust, sugulastest, Väike-Maarja ümberkaudsetest mõisnikest ja nende elust. Klaus Knüpffer on käsikirja tänapäeva saksa keeles arvutisse sisestanud. Saime sealt hulga meid huvitavat materjali.
Knüpfferite suguvõsa esimene esindaja Eestis oli Andreas Knüpffer, kes saabus Märjamaale 1671. aastal ja töötas seal 1705. aastani. Edaspidi olid Knüpfferid pastoriteks Eestis ühtegi aastat vahele jätmata 1891. aastani. Nad on olnud tegevad Märjamaa, Hageri, Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri, Kuusalu, Kadrina, Juuru, Ambla ja Väike-Maarja kirikus.
Konverentsi korraldajateks on Väike-Maarja vallavalitsus, muuseum, kirik ja raamatukogu. Kõik huvilised on oodatud!
Ene-Riina Ruubel,
Väike-Maarja muuseumi juhataja kt
