Kiriku ja muinsuskaitseameti juhid said kokku
/ Autor: Anti Toplaan / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 18. september 2024 Nr 34 /
Kiriku ja muinsuskaitseameti juhtide kohtumisel loetleti ühishuviks olevad teemad ja eesmärgid. Samuti otsustati, et vähemalt kaks korda aastas hakatakse kohtuma.
EELK poolt osalesid septembrikuu teisel nädalal toimunud kohtumisel peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Anti Toplaan ja õpetaja Erkki Juhandi. Muinsuskaitseametit esindasid peadirektor Marilin Mihkelson, kunstipärandi nõunik Kadri Tael, nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus ja pühakodade nõunik Sille Sombri.
Ühishuvi fookuseks nimetati muinsusväärtusega hooned. Tõdeti, et koguduse valduses ja kasutuses olevad varad on rahva ühine omand, mille korrastamine ei peaks olema üksnes kiriku ja muinsuskaitse, vaid laiemalt terve ühiskonna mure.
Kirikuvalitsuse juures tegutseb EELK kultuuriväärtuste komisjon, mille ülesandeks on kogudusi nõustada. Kuna EELK ja Vabariigi Valitsuse varasema ühiskomisjoni töö on riigi poolt ümber korraldatud ja lõppenud on ka alakomisjoni tegevus, siis on praktiline vajadus vastastikuseks infovahetuseks.
Nimetati, et kuni 30. septembrini saavad muinsuskaitse all olevate mälestiste omanikud ja valdajad, kaasa arvatud kogudused, esitada taotlusi muinsuskaitseameti tähtajalisse taotlusvooru mälestiste korrastamiseks 2025. aastal.
Kohtumisel tuli esile, et kui muinsuskaitseamet eeldab, et igas koguduses on keegi, kes oleks valmis esitama taotlusi, siis reaalsuses seda igas koguduses pole. Lahenduseks leiti, et igas praostkonnas võiks olla selline inimene.
Märgiti, et kui reeglina suudavad kogudused oma vabatahtlike abiga hooldada kasutuses olevat vara, siis raskeks muudavad selle muinsuskaitse all olevale varale kehtestatud nõuded.
Väiksemad kogudused võivad seista valiku ees, kas jääda suurtesse kirikutesse või kolida väiksematesse ruumidesse, mida oleks jõukohasem hallata. Samas ei kujuta meie kogudused ja küllap ka ühiskond ette, et kogudused müüks ajaloolisi pühakodasid, kuna vanad kirikud on vaimse pärandi ja järjepidevuse nähtavad märgid.
Erinevalt muust Euroopast ei kasutata Eestis sakraalhoonete puhul Euroopa Liidu fondide vahendeid, mis on jätnud meie vanima kultuuripärandi valdkonna vaeslapse rolli.
Murekohana nimetati ka, et kuigi uue kliimaseaduse raamdokumendis on deklareeritud tähelepanu pööramise vajadus ka vanimale ehituspärandile, ei ole teadaolevalt sellega seni ükski ametkond tegelenud.
Oluliseks peeti piirkondlike nõupäevade korraldamist, kuhu oleks kaasatud erinevad osapooled, selgitamaks, et kirik ja riik teevad koostööd kultuuripärandi hoidmiseks.
Järgmine kiriku ja muinsuskaitseameti ühine koostööüritus leiab aset 7. oktoobril, mil Niguliste kirikus toimub annetuskultuuri sümpoosion.
Anti Toplaan
piiskop
