Eesti lipuvärvide valija haud on väärikalt korras

/ Autor: / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number:  /

Aleksander Mäevälja (Mohrfeldt) ja abikaasa Mathilde haud. Foto: Arne Maasik

Esmaspäeval, 16. septembril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Rahumäe kalmistul praost Aleksander Mäevälja (1857–1938) ja tema abikaasa Mathilde uue hauatähise.

Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) poolt korrastatud ning seltsivendade annetuste eest tellitud massiivse ristiga hauatähisel on graveeritud sõnad „VINCIT VERITAS“ (tõde võidab), samuti on lugeda, et siin puhkavad EÜSi auvilistlane praost Aleksander Mäevälja (1936. aastani Mohrfeldt) ja tema abikaasa Mathilde Mäevälja (sündinud Hurt).

Haual pidas kõne EÜSi vilistlaskogu esimees Kaarel Vanamölder, samuti rääkis Lennart Sundja, kes andis ülevaate Mäevälja perekonna loost. Esinesid EÜSi meeskoori lauljad.

Peapiiskop Viilma sõnas õnnistamispalves: „Jumal on oma helduses ja armastuses lubanud sellel hauatähisel valmida. Õnnista seda ristiga hauatähist, mis tuletab meile meelde, et oleme inimestena ajalikus maailmas kaduvad, kuid Sina oled oma ülestõusmise läbi valmistanud meile igavese eluaseme taevas. Aita meil meeles kanda ja mitte unustada kõike seda, mida Aleksander Mohrfeldt-Mäevälja koos oma abikaasa ja mõttekaaslastega tegid meie rahva saatuse kujundamisel iseseisvaks rahvaks oma Eesti riigis, mille üheks sümboliks on sinimustvalge lipp.“

Aleksander Mäevälja on tunnustatud riigimehe, seltskonnategelase ning kiriku- ja kooliõpetajana Eesti kultuurilukku sügava jälje jätnud.

Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmena oli ta üks sinimustvalge lipu värvide valija ning osales ka esimese sinimustvalge lipu pühitsemisel 1884. aastal Otepää kiriklas.

Olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ja organisatsiooni põhikirja loojaid, valiti ta 1925. aastal seltsi auvilistlaseks.

1886–1887 oli ta Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja pastor Jakob Hurda juures ning 1887–1908 õpetaja Novgorodi kubermangus, kus korraldas ka eesti asunduste rahvakoole. Mäevälja lõi kaasa mitmetes rahvuslikes organisatsioonides, näiteks Eesti Kirjameeste Seltsis, tegi kaastööd „Eesti Postimehele“ ja „Sakalale“ ja andis ise välja pereajakirja.

1908–1927 oli Tallinna Pauluse koguduse õpetaja ja 1920–1927 Tallinna praost.

Eesti Kirik

Galerii: Arne Maasik