Kristlane küsigu, mida mina vabatahtlikuna teen

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Janek Mäggi. Foto: erakogu

Vabatahtliku töö tegemine pole meelakkumine, enamik inimesi väldib seda kui tuld. Inimene on mugav või koguni laisk. Saaks endagagi hakkama, oleks juba hästi! Inimestele meeldib jätta mulje, et nad on väga hõivatud, et ei peaks tegema asju, mida väga ei viitsi. Teenet paluda meeldib palju rohkematele, on ka neid, kes muutuvad paludes nõudlikuks, unustades, et eeldavad vabatahtliku tööd.

Raha on tore, aga anna ka aega!

Eestis on olnud mitmeid vahvaid algatusi – „Teeme ära!“ näiteks – kus õhina-tuhina-vuhinaga on hetkeks mägesid liigutatud, kuid lõpuks vajub kõik vaikselt ära. Mootorid seiskuvad ja osa viljast jääb koristamata. Kirikute juures on talgupäevad tavalised, kuid mitte kõik kirikuaiad ei ole korras ning kõik kirikud kasitud. Töökäsi napib, rahast rääkimata. Memmed-taadid on tublid, kuid igal rammul on piir.

Vaieldamatult vajab inimene palgatööd, mis annab supiraha ning hoiab hinge sees. Kui raha pole, ei saa elada. Palgatöö annab ka võimaluse annetada. See on lummav, kuid inimene saab muuta maailma enda ümber paremaks, kui ta lisaks rahale annetab aega – see on suurel osal juhtudest rahast erilisem väärtus.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse