Suur rõõm ja eesõigus

Oled just lõpetanud EMTA magistriõppe kooridirigeerimise erialal (prof Ants Sootsi juhendamisel). Milline oli Su esimene kokkupuude dirigeerimisega?
Esimene kokkupuude oli Otsa-nimelise muusikakooli erialatundides, kus «juhatasime tapeeti», s.o pidime kujutama ette, et meil on seal koor, kes laulab, aga tegelikult oli vaid kaks klaverit, mis koorilaulu asemel muusikat tegid. «Tapeedi» ees dirigeerides tuli samamoodi hingamisele ja muusikalistele nüanssidele tähelepanu pöörata, mis nõuab ka head kujutlusvõimet.
Esimest korda koori ees olin Otsa-nimelises koolis esimesel või teisel kursusel õppides. Sõitsime Hageri koguduse kammerkooriga Lambertus, mida ma praegu koos Sigrid Põlluga juhatan, Soome sõpruskogudustele külla. Tervislikel põhjustel ei olnud aga Sigridil võimalik koori reisil juhatada. Meil oli vaid üks proov enne reisi ja siis seisin esimest korda koori ees. Närv oli sees küll. Aga kontserdireis läks hästi. Sain kindlust juurde, et see on just see, mida teha tahan.
Miks valisid just kooridirigeerimise eriala?
Õppisin lastemuusikakoolis klaverit ja õpetaja soovitas mul Otsa-nimelisse kooli klaverit õppima minna, aga see ei pakkunud mulle nii suurt huvi. Mõtlesin erinevate variantide peale, sest muusikaga tahtsin tegelda. Ma arvan, et kaks eeskuju olid minu jaoks mu ristiema Kersti Petermann ja koorijuht Sigrid Põld. Nemad olid lähedased inimesed, kes ka olid selle ala juba valinud.
Kas oled ise varem vaimulikul laulupeol osalenud? Milliste mõtetega selleaastasele lähed?
Ma arvan, et esimene kord oli 1989. aastal Otepääl, olin siis nelja-aastane. Esimene, mida mina mäletan, oli 1996. aastal, kui Otepääl oli oikumeeniline laste vaimulik laulupäev. Sellest järgnevatel osalesin oma kooris lauldes.
Aga sel aastal on siis esimene kord, kus ma ka juhatan ühendkoore. Mul on väga suur rõõm ja eesõigus seekord niimoodi laulupeol kaasa lüüa.
Mis teeb Sinu arvates vaimuliku laulupeo eriliseks, mille poolest see tavalisest laulupeost erineb?
Kindlasti sisu poolest. Vaimulikul laulupeol ongi ainult vaimulikud laulud. Ma arvan, et nagu Lootuse festivalil tundsime, et on küll suur koor, mitusada inimest, aga kõik tajuvad seda, miks nad seal on ja mida selle lauluga öelda tahavad. Aga tore on see, et viimastel üldlaulupidudel on ka vaimulikke koore ja vaimulikust laulupeost võtab osa ilmalikke koore. Ma arvan, et see on hea, et teeme Eestis niimoodi koostööd.
Laulupeo raames ilmub Sinu kirjutatud raamat «Vaimulikud laulupeod». Miks otsustasid just sellisel teemal kirjutada?
Raamat sai alguse eelmisel aastal minu EMTA bakalaureu-seõppe lõputööst. Tööd kirjutades mõtlesin, et teema peab mind huvitama, ja soovisin, et sellest oleks ka kasu. Vaimulike laulupidude kohta pole kogutud materjali. On vaid suulised mälestused, mõned artiklid ja kavalehed. Hakkasin kohtuma laulupeoga seotud inimestega ning arhiividest materjali koguma. Kui töö sai valmis, tekkis mõte, et võiks sellest ka raamatu välja anda. Väga suureks abiks on olnud raamatu toimetaja Tuuliki Jürjo. Laulupeol on võimalik raamatut soodsamalt hankida. Hiljem tuleb see müüki ka raamatupoodidesse.
Millistel sündmustel mujal Eestis Sind sel aastal veel dirigeerimas võib näha?
Misjonikonverentsil, mida korraldab Crescendo  koostöös teiste kristlike organisatsioonidega. Selle raames toimub 24. septembril Tallinnas noorte ööpalvus. Seal esinevad Oslo gospelkoor ja kirikutevaheline ühendkoor, mida mina juhatan. Palvetame noorte ja noortetöö eest Eestis, aga ka kõik vanemad inimesed on oodatud seal kaasa laulma ja palvetama.
Astrid Raja