Aukuninga alandustee
/ Autor: Katri Aaslav-Tepandi / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 25. märts 2026 Nr 12 /
Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Johannese evangeelium 3:14b,15
Palmipuudepüha kõneleb meile Jeesuse tulekust Jeruusalemma, ning mitte uhkuse ja hiilgusega, vaid eesli seljas tasase ja alandlikuna. Tema kuninglikkus pole võimus, vaid alandumises ja eneseohverduses.
Meie luteri kirikus ei ole kirikupingis põlvitamine kuigi tavaline. Põlvitame altaris vastu võttes armulauda, seda võib vastu võtta ka püsti seistes. Viimasel ajal, lugedes kloostrikirjandust, olen mõelnud füüsilise palve hoiaku peale. Kloostrielu pole meie ilmalik elu, aga seal on tallel sajandite palvekogemused ja õpetused. Põlvitamine on täielik alandumine kogu keha ja vaimuga Issanda ette.
Ka meie esivanematele ei olnud kirikus põlvitamine võõras. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas kogudus põlvitas üheskoos palveks nagu üks ihu ja hing. Meie aeg on teistsugune. Alandust ja alandlikkust tajutakse nõrkuse ja argusena. Uhkus, enesekindlus ja enese maksmapanek on meie ajastu märgid.
Piibel kõneleb alandlikkusest palju. Moosese kohta öeldakse, et ta oli alandlik mees. Psalmides palutakse, et Jumal juhiks alandlikke oma teel, alandlikud pärivad maa. Jeesus ise ütleb: „Õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik.”
Jeesuse tee Kolgatale on alandustee, loobumine enesest, et täita Isa tahtmist. Et saada ülendatud Jumala poolt kirkusesse. Rüütame meiegi end alandlikkusega üksteise vastu. Ja alandugem Issanda ees. Siis Ta tõstab meid üles.
Katri Aaslav-Tepandi
Palve
Issand Jeesus, õpeta meid käima Sinu alandusteed. Õpeta usaldama, et Sa tõstad meid oma armus üles.
