Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aruteluring: „Religioon ja rahvuslus” 

/ Autor: / Rubriik: Kuulutus, Teated / Number:  /

Aruteluringis võetakse vaatluse alla religiooni ja rahvusluse suhted Eestis viimasel paaril-kolmel kümnendil, eritähelepanuga eesti rahvusliku narratiivi kujunemisel ja maausu kerkimisel eestlaste eneseteadvusesse. Üritus toimub 31. mail kell 14–17 Ülikooli 16 ruumis 214.

Ajakava:
14.00 Kogunemine ja avasõnad (Madis Arukask)
14.15 Atko Remmeli ettekanne „Religioon ja rahvuslus: religioonid eesti rahvuslikus loos“
15.00 Vestlusring – osalevad Tõnno Jonuks, Alar Kilp, Helen Haas, Erki Lind, Atko Remmel, juhib Ain Riistan

Järgneb aastakoosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele.

Ettekandest lähemalt:
Üsna suur hulk (teadus)tekstidest, mille ambitsiooniks on kirjeldada Eesti religioosset maastikku, alustavad väitest, mille kohaselt Eesti on Euroopa (või maailma) kõige ateistlikum või vähim religioosne maa. Vastavalt autori hoiakule hakatakse seda äraleierdatud väidet kas toetama või ümber lükkama ja ausalt öeldes ei ole ka käesoleva ettekande autor siin patust teps mitte puhas.

Huvitaval kombel on need motiivid mingis ulatuses leidnud tee ka eesti rahvuslikku eneseteadvusse, ja rahvusliku taju mõjuga on osaliselt põhjendatud ka praegust religioosset olukorda. Tuleb aga tõdeda, et kristlus või ateism ei ole eesti rahvusnarratiivis ainsad religiooniga seotud võimalused.

Viimastel kümnenditel on eestlaste rahvuslikku eneseteadvusse tugeva jälje jätnud ka maausu retoorika. Arvestades, et tegu on alles loetud kümnendite eest avalikkuse ette kerkinud uususundiga, on see tulemus lihtsalt fenomenaalne, seda enam et see mõju ei piirdu ainult ühe variandiga idealiseeritud minevikust, vaid sel on konkreetsed mõjud ka tänases ühiskonnas toimuvatele protsessidele.

Ettekanne annab lühiülevaate erinevatest religioosse sfääriga seotud lugudest eesti rahvusnarratiivis, keskendudes põhiliselt maausu mõjule eestlaste eneseteadvusele ja sellest lähtuvatele ühiskonnas toimuvatele protsessidele.

Eesti Kirik