Jeesus äratab usule 

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number:  /

Õpetaja Andres Tšumakov. Foto: Ahti Kaera

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

Armas Issand Jeesuke, anna usku minule, et ma elan Sinule ja saan ükskord taevasse! Selliselt on kirjutanud Jaan Bergmann „Lapse hommikupalve”.

Küll on hea, et Jeesus äratab usule, annab usku ja hoiab usku. Ainult tema äratab usule. Selleks võib ta kasutada muidugi mõnda inimest ja kaaskristlast, mõnda elujuhtumit, ehk viimselt keda iganes ja mida iganes. Ja nii – kellegi või millegi kaudu – me enamasti usule ärkamegi.

Meie hulgas on suurepäraseid inimesi – jutlustajaid ja kaaskristlasi, kelle kohta võib öelda, et nad on vägevad usule äratajad.

Meie hulgas võib olla ka inimesi, kes panevad me usu proovile või koguni uinutavad ja suretavad meie usku. Ja mitte ainult kurjad „maailma inimesed”, vaid teinekord võib taolisi inimesi kohata ka heade kaaskristlaste hulgas. Küllap on vahel meie läbikatsumiseks, usus kasvamiseks ning ärkvel püsimiseks sedagi vaja.

Jeesus, usule ärataja, küsib ka mõtlemapanevalt: kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab veel usku maa pealt? (Luuka 18:8). See suunab meid mõtlema sellele, et usus kasvamine ja usu hoidmine eeldab meiegipoolset tööd ja pühendumist. Tuleb istutada. Tuleb kasvatada. Tuleb harida. Tuleb paluda. Kuid kasvamise annab üksnes Jumal.

Üksnes Jeesus äratab usule. Ja siis tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, kes istuvad üheskoos lauas. Loodame, et meiegi nende hulgas …

Andres Tšumakov

Ole tänatud, Issand, et äratad usule; palun ärata ka täna ning palun ärata ka homme.