Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti Kirik aitab eestlust ja rahvustunnet hoida

/ Autor: / Rubriik: Eesti Kirik 100 / Number:  /

Tänavu 90aastaseks saanud titulaarpraost dr Tõnis Nõmmik (fotol) soovib Eesti Kirikule lehe 100. aastapäevaks palju aastaid. Neid aastaid, mis kirikulehe uude elusajandisse juhivad ja jumalasõna levitamise tööd lubavad teha.


Eesti kaitseväe endise peakaplanina näeb Tõnis Nõmmik lehetööd Kristuse sõduri ametina – tuleb võidelda Sõna abil ja levitada evangeeliumi armuõpetust. Küll Eestis Tallinnas 1933. aastal sündinuna jõudis ta kuni Eesti taasiseseisvumiseni maitsta pagulaspõlve ning on vaimulikuna teeninud eesti kogudusi Argentinas, Brasiilias, Venezuelas, Kanadas ja USAs ning külastanud eesti kogudusi pisteliselt teenimiseks Inglismaal, Saksamaal ja Lätis. Enda sõnul on neid kogudusi tema jaoks aidanud olulisel määral kokku traageldada just Eesti Kirik, mis ajalehena on jaganud teavet Eesti kogukondade, k.a koguduste kohta laias ilmas.


Küsimusele, millisest ajast mäletab ta Eesti Kiriku nime all ilmunud meediaväljaannet, jääb erukaplan viivuks mõttesse, ent arvab, et küllap see võis olla juba lapsepõlvekodus, ent teadlikumalt ehk Kanadas teoloogiaüliõpilasena. „Selleks, et eestlased hoidsid kokku ja jätkasid ka emakeelsete jumalateenistustega, pidi rahvuskaaslaste vahel sidet hoidma ning eelkõige pidi toitma Eestist eemal ja hajali elavate eestlaste soovi eestlaseks jääda ning eestlust hoida,“ räägib Nõmmik, kelle meelest just ajalehel on see võimekus pakkuda pidet kokku hoidmiseks.


Kui Tõnis Nõmmik naasis Eesti vabanedes sünnimaale, oli tema missiooniks aidata kodumaad nii palju kui võimalik. Kõige muu keskel püüdis ta toetada ka ajalehte Eesti Kirik. „See oli kuidagi nii loomulik, et sellest on nagu piinlikki rääkida. Muidugi hakkasin kohe tellima. Endale, aga nii mõnelegi teisele. Sain aru, et just tellijana saan toetada. Olen alati lahkelt andnud intervjuusid ja kommentaare, kui toimetusest on küsitud,“ jutustab Nõmmik ja lisab, et kolmapäev seostub tal tänini Eesti Kiriku päevaga. Igas numbris on midagi, mida tahab lugeda, aga eriliseks lemmikuks on see kirjavara, mis kajastab Välis-Eesti elu ja just sealsete koguduste tegevust. Veel on meelispaladeks EELK piiskoppide ja teiste ametikaaslaste kirjatööd.


Tõnis Nõmmik ütleb, et tahaks küll lehe juubeli eel keskenduda vaid positiivsele, aga murelikuks teeb teade, et ajalehe väljaandmise kallidus on proovikiviks lehe jätkusuutlikkusele. „Ma ei kujuta mingilgi juhul ette, et meie kirikul ei ole oma ajalehte. See on absoluutselt vajalik. Kutsun üles kõiki, kes midagi saavad finantsmure lahendamiseks teha, seda tegema. Mingil juhul ei tohi lehe väljaandmine katkeda,“ on emeriitvaimulik resoluutne.


Ühe võimalusena lehe toetamiseks näeb ta annetamist ja on ise kolmel korral oma panuse kampaaniasse „Eesti Kirik 100 – anneta 100 eurot“ andnud. „Loomulikult olen seda teinud. Teen veel ja kutsun kõiki samuti lehe väljaandmist annetusega toetama,“ toonitab titulaarpraost emeeritus Tõnis Nõmmik. Eesti Kiriku päevale 1. detsembril lubab ta samuti kindlasti tulla.


Liina Raudvassar