Eesti Kiriku erinevad rollid

Eesti Kiriku roll Tartu Ülikooli usuteaduskonna elus

TÜ usuteaduskonna juhataja Roland Karo:
Eesti Kiriku roll usuteaduskonna elus on huvitav. Kui kolisime asenduspinnale, siis tuli välja, kui tohutult suured pakid Eesti Kiriku aastakäike on meil olemas. See näitab, et Eesti Kirikut on tellitud hästi pikalt.

Leht leiab meil väga aktiivset kasutust. Eriti just nende õppejõudude poolt, kes on ühel või teisel viisil kirikuga seotud, ja neid on palju. Värske Eesti Kiriku saabumine kontori lauale on alati sündmus, seda vaadatakse huviga ja aktiivselt. Ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti Kirik loetakse meil ribadeks.

On artikleid, mis on teaduskonnas tekitanud elavat arutelu. Eriti kui artikli autoriks on mõni meie õppejõududest ja kui tegu on mõne intrigeeriva teemaga. Akadeemia on ju avatud mõtlemise koht. Olen seisukohal, et Eesti Kirikus tuleks ka tundlikke teemasid kajastada. Meie teaduskonna suur huvi on, kuivõrd tegeleme akadeemilise teoloogiaga, et Eestis tekiks laiapõhjalisem viisakas diskussioon ka nn rasketel teemadel.

Sageli on juhtunud see, et teoloogilisi seisukohti esitatakse kirikus ülevalt alla. Ideaalis peaks luterlikus kirikus suund olema alt üles. See on muidugi ebamugavam, sest nagu ikka demokraatlike protsesside puhul dialoogid ja debatid võtavad aega. Seisukohti on tihti vaja vastu võtta väga kiiresti ja siis on neid lihtsam teha ülevalt alla. Ideaalses maailmas peaks olema teistpidi. Teoloogiline konsensus võiks tekkida dialoogi ja dispuudi kaudu. Siin on Eesti Kirikul oluline roll.

Minu enda teadvusesse jõudis Eesti Kirik samuti usuteaduskonna kaudu. Ei saa öelda, et lehe 100% läbi loen, aga hoian silma peal, millest jutt käib. Võib öelda, et usuteaduskond on mind sotsialiseerinud Eesti Kirikut lugema. Kindel on see, et teaduskonnas on alati mõnus ootusärevus, kui kohvilõhnalisse kontorisse jõuab värske lehe lõhn.

Eesti Kirikule soovin juubeliks: vivat, crescat, floreat! (ld k elagu, kasvagu, õitsegu!).

Eesti Kirik kui kogudusi ühendav tööriist

Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer:
Oleme tahtnud, et inimesed oleksid teadlikud meie luterlikus kirikus toimuvast ja sellepärast oleme Eesti Kirikut tellinud. Varem oli see preemia neile, kes suvel „Teeliste kirikute“ projekti raames kirikuuksi lahti hoidsid, ja neile tellime praegugi.

Lisaks oleme tellinud ka juhatusele ja nõukogule, et nad oleksid meie kirikueluga rohkem kursis. Kui nad on oma lubaduse kogudusele usaldusisikuna andnud, siis võiksid nad ka rohkem haaratud olla.

Alguses ei teadnud, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse kingitusse, kas nad lugema hakkavad. Praegu märkan, et täitsa loevad. Kohati võib kuulda repliike, et nagu Eesti Kirikus kirjutati … Võib öelda, et ajaleht on oma töö teinud. Juhtorganite liikmed on teadlikumaks saanud meie kirikuelust. See ongi kõige olulisem, seda olen tähtsaks pidanud.

Praegune ajalehe hinnatõus on pannud meid kaaluma, kuidas eelarves selle välja kanname. Aga jään ikka selle juurde, et tahan, et juhatus ja nõukogu saaksid selle lehe.
Ise loen Eesti Kirikust üldkiriklikku elu puudutavaid teemasid ja arvamusi, mis käsitlevad keerulisi teemasid, nt kasvõi Iisraeli ja Gaza küsimus. Leian, et poleemilisi teemasid võiks kajastada.

Soovin Eesti Kirikule tervist, mõistust ja värskust! Nüüd on juba see aeg, et nooruserumalused on seljataga ja saab vaimu ning tarkust jagada.

Eesti Kirik hooldekodu töös

Tartu hooldekodu kaplan õp Urmas Oras:
Minu töö hooldekodus on ajaleht lihtsalt mööda maja laiali jagada ja ajaleht teeb oma tööd ise. See on sama, nagu Martin Luther on ütelnud, et tema võib rahus Philipp Melanchthoniga õlut juua ja samal ajal tema kirjutatud sõna teeb maailmas kogu aeg oma tööd. Luther rõhutab selles loos kirjutatud sõna tähtsust, et see, mida ta on kirjutanud, on olulisem kui see, mida ta kõneleb.

Tartu hooldekodus on viimastel aastatel kaks eksemplari Eesti Kirikut sponsorite abil tellitud. Ette ma ei loe, teen kord nädalas hooldekodus kirikuelu uudiste tundi ja seal kõnelen erinevatest kirikuelu puudutavatest uudistest meil ja mujal maailmas.

Ise loen lehte pärast seda, kui hoolealused on ära lugenud. Ei saaöelda, et alati kõike loen, aga hoian end kursis. Loen ka internetist. Tahan rõhutada, et Eesti Kirik paberlehena on vajalik, mul oleks tõesti hea meel, kui paberleht jätkaks, ka kolm korda kuus on asi.

Soovin toimetusele õnnistusi! Et ajakirjanikke jätkuks, et nad ei hakkaks streikima madala palga pärast ja et te tunnetaksite ikka oma töö mõttekust! Te olete missiooni kandjad!

Kätlin Liimets