Kas vaid ühisturg või väärtuspõhine poliitiline kooslus?

9. mail tähistame koos teiste vabade Euroopa riikidega Euroopa päeva. Ilmselt ei mõtle me ülemäära tihti sellele, et meie riigil on läinud üle ootuste hästi. Kunagi ei saa olema nii, et kõik on rahul ja kõik on väga hästi. Ka vana hea Rootsi aeg ei olnud kerge, kuid oli vajalik hingetõmme meie rahvale.

Ka siis ei olnud kõik seatud parimal viisil, kuid tervikuna mäletame seda ühe helgema ajana meie kodumaa ajaloos. Kuidas vaatavad tulevased põlved meie tänasele päevale, seda me ei tea. Aga saame ise pisut pilku heita nendele aastatele, mis seovad meid Euroopa Liiduga.

9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman deklaratsiooni, kus kutsuti Euroopa riike looma söe- ja teraseliitu. Peamine eesmärk aga ei olnud üksnes majanduslik kasu, vaid soov siduda Euroopa riigid ühiste huvidega nõnda, et sõda Euroopas oleks välistatud. Sellest liidust kujuneski välja praegune Euroopa Liit ning tuleb tunnistada, et see on toonud liikmetele nii kasu kui ka rahu.

Eesti esitas ametliku liitumistaotluse 1995. aastal. Rahvahääletus selles küsimuses toimus kaheksa aastat hiljem. Selle tulemusena toetas liitumist 66% hääletanutest ning Eesti sai ELi liikmeks 1. mail 2004.

Tänaseks on sellest ajast möödas 21 aastat ning täiskasvanuks on saanud juba terve põlvkond kaasmaalasi, kes on sündinud ja elanud kogu oma elu Eestis, mis on kuulunud Euroopa Liitu.

Riigikantselei tellimusel viidi 2024. aasta novembris läbi uuring „Suhtumine Euroopa Liitu“ ning selle tulemusena toetas 78% meie elanikkonnast ELi liikmeks kuulumist. Selle juures kõige suuremat kasu nähti võimalusest vabalt reisida, õppida ja töötada ELi liikmesriikides.

Samas tunnistas 41%, et EL tähendab neile eelkõige julgeolekut ja rahu. Ning kokkuvõttes tõdes 57% vastanutest, et Eesti osalus Euroopa Liidus on olnud edukas.   

Need on julgustavad arvud, mis näitavad, et oleme oma kunagi tehtud otsusega täna üldjoontes rahul. Ja seda ei olegi nii vähe. Kuuluda täna ühte kõige paremini kaitstud ühisturgu, kus reeglite paika panemisel on meie endi hääl üks otsustajatest, see on väga oluline tagatis meie riigi eksisteerimisele. Iga julgeolekutagatis on täna kuldaväärt ning siin oleme kindlasti olukorda arvestades hästi hoitud.

Muidugi on ka seda, mis teeb murelikuks. Kas suudame vajalikul hetkel püsida ELi sees ühtsena ja leida alati omavahel kooskõla? Viimaste aegade sündmused ja mitme riigipea väljaütlemised ning ka tegevused seavad selle vahel kahtluse alla.

Brexit ja Suurbritannia lahkumine Europa Liidust oli ilmselt ehmatavaks äratuseks, et EL ja selle püsimine on oma olemuselt siiski hapram kui seni arvati.

Vaba liikumine ja võimalus töötada piiranguteta liikmesriikides tähendab täna seda, et osa meie rahvuskaaslastest on sidunud oma tuleviku võõrsil olemisega. Sageli ei nähta võimalust ega ka põhjust tagasi pöörduda.

Katse koostada Euroopa põhiseadus tekitas laia diskussiooni, kas selles dokumendis tuleks ka ära mainida Euroopa kristlik pärand ja viidata religioonile. Selle mõtte vastased leidsid, et Euroopa Liit on sekulaarne ühendus, mis ei tohiks eelistada ühtegi religiooni.

Arutati ka Eestis, et kui Euroopa Liidu põhiseadusesse saab kirja viide kristlusele, siis kas tuleks muuta ka meie endi põhiseadust ning see vastavusse viia kavandatava Euroopa põhiseadusega.  

Paljude kristlaste jaoks oli see ilmselt kurb tunnistus, et nii olulise dokumendi puhul jäi valdavaks soov kristlusest mööda minna. Ja et Euroopa Liidust peame täna rääkima pigemini mitte kui kristliku ajalooga riikide liidust, vaid kristliku taustaga liidust.

Siiski ei ole Euroopa midagi, mis oleks lõpuni valmis. Ka Euroopa Liit areneb ja meil on liikmena võimalus seda arengut nii suunata kui mõjutada.  

Julgen mõelda, et Euroopa Liit ei ole pelgalt turg, kus saame vabalt kaubelda, vaid see on osutunud sarnaste väärtustega riikide ühenduseks. Kindlasti ei ole kõik nii, nagu me tahaks, aga väheoluline pole ka see, et erinevad arusaamad püütakse lahendada tsiviliseeritud moel. Seda läbirääkimiste ja mitte sõdadega. Ja see on juba suur saavutus selles rahutus maailmas.

Valdo Lust

politsei- ja piirivalveameti peakaplan