Eurovisiooni lauluvõistluse järelmõtted
/ Autor: Vallo Ehasalu / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 21. mai 2025 Nr 20 /
Eurovisiooni õhtujuhid ütlesid muu lõbusa jutu seas nii lauleldes muuhulgas sõnad volare ... cantare ... Tegelikult oli nende jutt tõsine. Nad andsid sellega selgelt mõista, et täna on küll laupäev ja hilisöö, aga varsti tuleb ärgata, homme on ju pühapäev.
Itaalia ja ladina keele seoseid nähes peame mõistma nende sõna nõnda, et homsel pühapäeval on kirikukalendris selline pühapäev, mida tunneme juba igiaegadest nime all Cantate, „Laulge”.
Euroopa on kristlaste maa. Küllap teadsid õhtujuhidki, mis päev on homme. Üleskutse „volare ... cantare ...” ütles rahvale, et minge kirikusse, õieti lennake, sest niikuinii buss ei lähe, autot ei ole, tee on halb, ning annab ju Itaalia aastakümnetetagune eurolaul just nimelt nõu: volare – minge lennates.
Euroopa on kristlaste maa. Küllap teadsid õhtujuhidki, mis päev on homme.
Kuid juba olid kõlanud ka paljud eurolaulud. Iisraeli esindaja oli pannud oma laulu sisse ka olulise sõnumi, mis eristus muust laulu inglis- ja prantsuskeelsest osast selge heebrea keelega: „Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed”, tsitaat on loomulikult Piiblist (Ül 8:7), õieti sõnade järjekord „Suured veed ei kustuta armastust ega jõed uputa/uha seda”.
