In memoriam Helgi-Reet Mägedi

Helgi-Reet Mägedi sündis 11. juunil 1934 Tallinnas. Õppis 1951–1955 Eesti Draamateatri draamastuudios näitlejaks ja töötas 1956–1976 näitlejana Ugala ja Endla teatris. Ta oli abielus näitleja Lembit Mägediga (1923–2008). Peres oli poeg Leho Mägedi (1968–2021).

Eesti Kirikus ilmus (2.09.2009) Sirje Semmi intervjuu Reet Mägedi 75. sünnipäeva puhul: „Ühel päeval astus Reet Mägedi Pärnus teatri uksest välja, vaatas sinitaevast ja palus: „Jumal, kui sa oled olemas, anna mulle minu tee kätte. See ei ole minu elu.“ Ei läinudki palju aega, kui teatris tekkis väike konflikt, mille oleks võinud ka lahendada, aga Reet sai sellest hea põhjuse ning ütles oma abikaasale Lembit Mägedile, et annab lahkumisavalduse ja läheb teatrist ära.

Teel teatridirektori kabinetti pöördus ta taas Jeesuse poole ja palus märku oma teo kinnituseks. „Kui jõudsin teise ukseni koridori lõpus, siis lükkasid kaks kätt mind õlgade tagant tugevalt. Nii selge oli see tõuge. Kui sekretäri kabinetti astusin, mängis valjuhääldist orelimuusika.““

Reet Mägedi elu muutis leer 1976. Ta meenutas, kui ta suvekodust läbi metsa Treimani kirikusse leeriõnnistusele läks: „Ma tundsin, et rebenen lahti eelmisest elust.“

Reet Mägedi oli rikas inimene, tal oli kaks elu. Esimene elu oli näitleja Reet Leissarina, teine kirikuõpetaja Reet Mägedina. „Ega mul ei läinud teatris halvasti, aga ma olin sisemises konfliktis kogu süsteemi ja atmosfääriga. Me olime kui kangestunud, polnud enam need, kes me sisemiselt olime,“ meenutas ta teatrist äratuleku põhjust. 1976. aastal jättis teatri ja asus õppima EELK Usuteaduse Instituuti, ordineeriti 1. detsembril 1978 ja määrati teenima Häädemeeste ja Treimani kogudusi.

Aastal 1980 sai temast Varbla Urbanuse koguduse õpetaja ja ta pidas seda ametit kuni emerituuri jäämiseni 2002. 1984–1992 oli ta paralleelselt ka Tõstamaa koguduse hooldajaõpetaja. Tema eelkäijad Varblas olid Paul Saar, Einar Laigna ja Harri Mõtsnik. Tolleaegse abipraosti ja praostina meenutan tänuga tema tööd. Olime saanud taas ühe tubli õpetaja. Reet Mägedi teenis Varbla kogudust 22 aastat ja ütles: „Ma olin seal väga õnnelik. See oli minu tõeline elu.“

Reet Mägedi järeltulija Varblas õpetaja Ants Leedjärv meenutab: „Kuigi me teenisime praostkonna eri otstes, mina põhjapoolses, Reet lõunapoolses otsas, siis tänu Lääne praostkonna vaimulike tihedale omavahelisele läbikäimisele oli meil alati omavaheline kontakt ja teadmine teiste tegemistest olemas. Vaimulikena maitseme oma eelkäijate töö vilja. Nii oli see Varbla koguduse puhul selgesti tajutav.

Reeda puhul saan ma öelda, et mul oli au pärast tema pensionile jäämist 2003. a jätkata Varbla koguduse teenimist. Kogudus oli heas korras, hästi hoitud, elav ja toimiv. Reet oli mõnigi kord nii enda kui teiste suhtes nõudlik. Kogudus oli nõudlikkusega heas mõttes harjunud. Kõik, mis koguduses tehti, pidi olema hästi ja korralikult tehtud.

Suur pluss oli see, et Reet elas kohapeal koguduse keskel. Nii oli koguduse ja õpetaja elu ühine, üksteise silma all. Koguduses olid oma koha leidnud erinevate põlvkondade inimesed. Reeda kohta sobib väga hästi Sõna „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:23).”

10. mai hommikul lahkus emeriitõpetaja Helgi-Reet Mägedi ajast igavikku. Kuu aja pärast oleks tal täitunud 90. eluaasta.

Tiit Salumäe

emeriitpiiskop