Jeesus ilmutab oma jumalikku väge
/ Autor: Tiina Janno / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 15. jaanuar 2020 Nr 2 /
Jeesus alustas oma avalikku tegevust jumaliku meelevallaga, kohates nii imestust, imetlust kui raevu. Küsiti ja kaheldi, kes ta selline õigupoolest on. Jeesuse esimesed imeteod ja kõned on nagu visiitkaardiks tema mõistmise juurde: tõotatud Messias on tulnud tooma armu ja tõtt ning päästma oma rahvast pattudest.
Eeloleva pühapäeva kirjakohad mõtestavad Jeesuse missiooni läbi janu teema. Janu tundis Iisrael kõrbeteekonnal, janu tundis Jeesus oma maise elu päevil ja janu tundis ka vargsi Samaaria kaevule tulnud naine. Nii Mooses kui Jeesus tahtsid aga juhtida rahvast allikale, kus kõrvaldatakse inimese sügavam janu: osadusse oma Jumalaga, kes vabastab patu ja kurjuse ahelatest ning surma köidikutest.
Moosese kaudu anti selleks seaduse tee, mis pani elule kindlad raamid, eraldades püha ja ebapüha, puhta ja roojase. See lõhestas ühiskonna paratamatult õigeteks ja patusteks, kus viimastel puudus igasugune lootus Jumala armule. Jeesuse ajaks oli taoline vagadus omandanud juba äärmuslikud vormid.
Jeesuse ja Samaaria naise kohtumine on näide sellest, kuidas Jeesus astub üle piirist püha ja ebapüha vahel ning valib armu tee. Ta näeb selle naise südamesse ja toob tema katkisesse ellu muutuse, võtab ära häbi ja annab tagasi inimväärikuse. Jeesus ütleb: „Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks“ (Jh 4:14).
Tiina Janno
