Eluleib 

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number:  /

Andres Tšumakov. Foto: Ahti Kaera

Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja!

Johannese evangeelium 12:24

Mitmed õpetlikud lood räägivad ja arutlevad selle üle, et mis võib olla samaaegselt maailma parim ja maailma halvim. Mitmed tarkuselood nende hulgas leiavad, et üheks selliseks võimalikuks nähteks inimese elus on keel või sõnad.

Samas võib mõningase mööndusega viimaks tõdeda, et parim ja halvim ühtaegu võib olla ka inimene. Vahel tundub, et see on maailma kõige halvem lugu, et kõrval on teine inimene või teised inimesed. Ei mahu nagu kuidagi sama taeva alla elama. Ja samas on see maailma parim, et kõrval on teised inimesed. Sest ei ole mitte kellelgi hea olla üksi. Inimene vajab koosolemist teis(t)e inimes(t)ega täpselt samamoodi, nagu ta vajab palju materiaalset ihulikuks eluks.

Keskajal elanud arst Paracelsus on öelnud, et parim ravim inimesele on teine inimene. Tegelikult me vajame inimesi enda kõrvale. Nii nagu me vajame ihu toiduseks igapäevast leiba. Muidugi ei vaja me teist inimest mitte selleks, et teda närida või teda ära süüa, vaid eelkõige selleks, et olla inimene ja jääda inimeseks, säilitades oma jumalanäolisuse ja inimväärikuse.

Inimestega suhtlemiseks ja selle suhtlemisega toimetulekuks ei piisa sageli ainult iseenese tarkusest, vaid me vajame ka abi ülalt – meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt, kes enese kohta ütleb „Mina olen eluleib“ (Johannese evangeelium 6:35).

Andres Tšumakov

Eluleib, palun toida, kata ja varja meie hinge, vaimu ja ihu. Jaga meile leiba, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti.