Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jumala kutse oli võimsam

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /


Et lapsepõlves kogetu võib määrata kogu elu, on saanud kinnituse vaimulik Aldur Partsi saatuse läbi.

Meenutame seda jumalakartlikku meest, kellele tema töö eest on antud titulaarpraosti tiitel. Läinud reedel möödus tema sünnist sada aastat.
Aldur Partsi tundmata võin vaid siit-sealt lugeda meenutusi tema elust ja püüda ette kujutada, mida tähendas üks või teine seik. Kerge tema elu polnud, ent usun, et mitte õnnetu. Või üksik.
Nõo kihelkonnas Luke külas talupidaja peres sündinud, kaotas ta varakult isa, kuid leidis sooja vastuvõtu Eesti riigi ülesehitamises aktiivselt tegeva riigikohtu esimehest onu Kaarel Partsi juures.
Vaevalt et kahe lapsega üksi jäänud ema oleks lastele sellist haridust pakkuda saanud, nagu seda võimaldas kasuisa, kel endal lapsi polnud. Ka kaht kasutütart hoidis jumalakartlik teenija, kes hoolitses samuti laste usulise kasvatuse eest.
Pärast Treffneri gümnaasiumi lõpetamist järgis noormees onu eeskuju ja valis edasiõppimiseks Tartu ülikooli õigusteaduskonna, kuid kaheaastase stuudiumi järel vahetas eriala – tung usuteadmiste ja teenimise järele osutus suuremaks. Aastatel 1935–1939 süvenes ta teoloogiasse ja ordineeriti 6. oktoobril 1940 õpetajaks.
Esimesed kümme teenimisaastat möödusid Palamuse koguduses, kuhu ta saabus juba pereisana koos abikaasa Meeta ja peaaegu kaheaastase pojaga. Õnnelikku pereelu (perre sündis ka teine poeg) ja rahulolu meeldivast teenimispaigast varjutasid muutunud ajaloolised olud, mis Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmele kuidagi meeltmööda olla ei saanud. Lisandus hooldajaõpetaja koht Laiusel, elamistingimused aga jäid aina kesisemaks.
Aldur Parts sai suunamise Sangaste kogudusse, kus tal lasti teenida üsna lühikest aega, sest siingi ei jäänud tema meelsus märkamata ja surnuaiapühal 1951 tulid küüditajad talle järele.
Haiglase tervisega Meetale oli abiks Alduri ema, naised võtsid nõuks Sangastest Elvasse kolida, Meeta vanematele lähemale. Sinna jäädi umbes viieks aastaks, kuni Aldur Venemaalt tagasi pääses ja Haljalasse (1956–1971) õpetajakoha sai. Tema hooldada sai ka Käsmu kogudus.
Mälestustes on helgeks ajaks saanud aga teenimine Vastseliinas (1971–1985), kus kasutada olid pastoraadi avarad ruumid ja suhtlus ametivendadega südamlik ja tihe. Tunnustuseks valiti Aldur Parts 1979 praostiks. 1985 läks ta pensionile, misjärel Tartusse koliti, kus lõppesid ka vaimuliku ajalikud päevad vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1987.
Rita Puidet