Jumala tõevastus päästab meid patust

1Jh 1:8–2:2

Julgen elu võrrelda mõnel puhul viktoriiniga. Ma arvan, et meie kõigi elus on päevi, mil seisame küsimuse ees, mida teha ja kuidas toimida. Meie ees on näiteks kolm vastusevarianti. Sa pead valima sealt ühe. Kuni oma valikut kaalud, tiksub stopperi aeg täis. Õige pea selgub, kas valisid õige või vale vastusevariandi, kas toimisid ja tegid oma teod õigesti või vääralt.
Tunnistagem, et me oleme kõik seda eluviktoriini kogenud ja mänginud ning pole alati õiget vastust valinud. Seda lausa oma tegudes, aga veel enam oma mõtetes. Kristlik patutunnistus juhib tähelepanu ka meie sõnadele ja mõtetele. Ja oma mõtetes on meil nii palju asja teise inimese elu, käitumise, tegude ja mõtetega. Me ei märkagi, kui mõtted lähevad valele teele ja me arvame kaaskodanikust valesti ning halvasti. Oleme valinud nii palju valesid vastusevariante, et me ei kõlbaks viktoriinimängu alustamagi.
Aeg-ajalt on eluviktoriin karmim ja keerulisemgi, sest ükski vastus pole täiesti õige, pole täiesti hea, aga ükski variant ei pruugi olla ka täiesti väär ega halb. Elame inimmaailmas, kus me kõik viibime parajasti oma situatsioonis, mis on seotud meie eelneva viktoriinimänguga ja ka tulevaste vastusevalikutega. Ning siin on väga keeruline või lausa võimatu nõuda täiesti puhast mängu. Me kõik oleme jõudnud koguda oma seljakottidesse vigu, eksimusi ja puudusi, mis meie võidukust määrivad.
Johannes õpetab meid oma kirjas valima küsimuses, kas meis on pattu või kas me teeme pattu, jaatavat vastust. Ta puudutab patuteema kahte osa. Inimest saadab paraku patune olemus, mis tunnistab meid alati õigeks ja võidukaks ning loob meis alati kasvõi väikest eneseimetlust. Ning lisaks valib inimene valesid vastusevariante elus tegutsemiseks, kus meie käed saadavad korda rohkem või vähem patte.
Meie viktoriini kohtunik näeb seda kõike ja peab otsustama õiglaselt ehk peab tunnistama meid kaotajaiks ja karmilt karistama.
Kuid viktoriinijuht annab ka vihjeid. Meie kõrge viktoriinijuht vihjab ustavalt ja järjepidevalt iga küsimuse puhul ühele kirkalt tõesele vastusele, meie võidu päästjale Kristusele.
Selle tõese vastuse on meie elujuht juba loomises seadnud ning ta ei saa seda tõevastust meie eest peita ega kõrvaldada. Tal on kohustus oma ustavat tõotust täita. Ja kui tema tõevastus on naeltega löödud Kolgata ristile, siis on meie elujuhil kohustus õiglaselt meile sealt õiged vastused anda, õige võit ja õige auhind kätte ulatada.
Kirgas tõevastus Kolgatal näitab, kui palju valesid vastuseid me oskame elus valida. Selle tõevastuse seab Kolgatale meie kõrge elujuht ise. Just sel viisil tunnistab tema meile selgesti meie pattu, meie väärust, meie võlga. Ning oma juhi ja valitseja tunnistusele ei saa vastu vaielda. Me ei saa oma valevastuseid vaidlustada. Peame oma eksimõtteid, -sõnu ja -tegusid ausalt tunnistama. Selleks, et ühes küsimuses jääda õige vastuse juurde: ainult Jumalal on alati täiesti õiged vastused tema kavatsustes ja mõtetes, tema sõnas ja tegudes.
Meie valevastuste eest on Kolgatal makstud mõõtmatult kallis ja valus hind. Iga meie valevastus kinnitab seda valu ja kallidust veelgi. Seda valu tunneb nii Jumal kui ka ligimene. Seepärast kutsub Johannes meid pingutama õigete vastuste otsimisel. Aga kui Kolgatal on juba ära makstud valus ja kallis hind, siis see ei pea olema asjatu. See on makstud selleks, et sa ei heituks oma saamatute, nõtrade, kogemata antud valevastuste tõttu. Vaid et sa julgesti ja aktiivselt võtaksid vastu uusi küsimusi, uskudes uute õigete vastuste võimalust.
See valus ja kallis hind Kolgatal on makstud sinu ligimesegi eest. Meie eluviktoriin pole võistlus, kus tuleb kaasmängijaid valevastuste rägastikku maha jätta ning ise peaauhinda taotleda. Kolgata tõevastusest jätkub pääste- ja võiduosadust meile kõigile. Seda küll vaid neile, kes ise tõevastusest kinni haaravad. Kristuse risti lunastus ei saa toimida lihtsalt passiivselt Kolgatal seistes ega püüda neid, kes temast lahti lasevad. Kuid tema lepituse suurus ulatub üle perede, üle põlvkondade ja üle rahvaste. Nõnda hämmastav ja laiahaardeline on tema võit, selle üheainsa, meie kõikide ainsa tõevastuse võit. Meie saame seda tõevastuse võitu lahkesti ja rõõmuga jagada ligimesega armastuses, andeksandmises, julgustamises, ergutamises.
Aamen.

 

 

 

 

 
Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja