Kes tõlgib Piiblit? Agne Pilvisto

Tartu Ülikooli usuteaduskonna piiblitõlke töörühma kuulub üheksa tõlkijat, kelle ühine eesmärk on luua 2039. aastaks uus eestikeelne piiblitõlge. Selles sarjas tutvustame neid, kelle töö tulemusel tõlge valmib. Sõna saab religiooniuuringute nooremteadur Agne Pilvisto.

Kuidas sa Piiblit tõlkima sattusid?

Ühelt poolt juhtus see kõik kuidagi kogemata, aga tagasi mõeldes näib, nagu oleks siingi toiminud mingi kõrgem asjade loogika.

Klassikalise filoloogina olen alati kõige rohkem nautinud lugemisseminare, kus üksikasjalikult algtekstide kallal nokitsetakse. Kui üks minu kolleegidest (ja praegustest kaastõlkijatest) aastaid tagasi usuteaduskonna doktorantuuri astus ja selgus, et tal oli tarvis omandada heebrea keel, tekitas see minus nii suure ilmajäämise hirmu, et olin sunnitud pöörduma aine õppejõu poole.

Õppejõud (nüüdseks samuti kaastõlkija) Anu Põldsam soostus mind tookord loengutesse kaasama hoolimata sellest, et ma polnud parasjagu ülikooli hingekirjas, mille eest olen talle tänini tänulik.

Üks asi viis teiseni ja peagi kuulsin esimeselt kolleegilt, et ühiselt käiakse lugemas Iiobi raamatut – korraga heebrea, kreeka, ladina ja süüria keeles –, mis kõlas muidugi täiesti vastupandamatult. Peagi olin ennast ka sellesse gruppi nihverdanud.

(Kolmanda kaastõlkija) Urmas Nõmmiku eestvedamisel toimunud Iiobi seminarid süvendasid tunnet, et ilma regulaarse Heebrea Piibli tõlkimise võimaluseta on elu väga hall. Nii et küllap ikkagi pidi nii minema, et tänaseks olen minagi leidnud tee usuteaduskonna doktorantuuri ja ühtlasi piiblitõlkijate gruppi – tunnen, et olen õiges kohas.

Nimeta üks hea piiblitõlke omadus.

Lõputud keelelised ja teoloogilised keerdkäigud. Piiblitekst ei ole ühemõtteline ei algkeeltes ega tõlkes ja selle kihistuste vahel manööverdamine on pidev vaimne tasakaaluharjutus.

Kas sa ei karda, et suur tükk ajab suu lõhki?

Muidugi kardan.

Kas on mõni sõna või väljend, mida sa tõlgiksid seniste tõlgetega võrreldes teisiti?

Ma tunnen, et mul ei ole mingit põhimõttelist soovi varasematest tõlkijatest midagi kindlasti teisiti teha – mul on endalgi südamelähedasi raamatuid, mida ei tahaks sugugi muuta, või kui, siis ainult natuke. Mis on aga selge – Piibel kogu oma ajastulises ja keelelises spetsiifikas vajab eesti kultuuris lähemat tutvustamist.

Tekstitasandil algab see reaaliate võimalikult täpsest edasiandmisest ja žanripiiride tajutavast eristamisest (nt luule või pajatuse puhul); veelgi enam aga vajab eestikeelne üldpiibel kommentaare – selgitusi kontekstide kohta, milles piibliraamatud on sündinud ja välja kujunenud.

Milline on sinu lemmikkirjakoht Piiblis ja miks just see?

Koguja raamat 1:18: „Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.“ See võib kõlada masohhistlikult, aga ei ole palju raamatuid, mis oleks mulle elus nii palju rõõmu valmistanud. Ja eks Kogujat on läbi aegade ka valesti mõistetud – vähemalt minu arvates –, see on tegelikult väga humoorikas ja vabastavalt mõjuv kirjateos.

TÜ usuteaduskond

Vaata ka Piibel 2039 kodulehekülge!