Kes tõlgib Piiblit? Anu Põldsam
/ Autor: Tartu Ülikooli usuteaduskond / Rubriik: Piibel, Usuteadusuudis, Uudised / Number: Juuli 2025 Nr 26 digileht /
Tartu Ülikooli usuteaduskonna piiblitõlke töörühma kuulub üheksa tõlkijat, kelle ühine eesmärk on luua 2039. aastaks uus eestikeelne piiblitõlge. Selles sarjas tutvustame neid, kelle töö tulemusel tõlge valmib. Esimesena saab sõna judaistika lektor Anu Põldsam.
Kuidas sa Piiblit tõlkima sattusid?
Asjade loomuliku kulgemise käigus „otse tahvli eest“. Heebrea keele õpetamine, Vana Testamendi tekstide lugemine ja tõlkimine koos tudengitega ning Heebrea Piibli tõlgenduslooga tegelemine on üks osa minu igapäevatööst Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Seega, kui hea kolleeg Urmas Nõmmik ütles, et nüüd on aeg Piibli tõlkimiseks küps, jäi üle vaid temaga nõustuda. Seda kõike ei oleks aga juhtunud, kui ma 25 aastat tagasi usuteaduskonda poleks astunud, siin heebrea keelest ja juudi mõttemaailmast lummatud saanud ja siin lõpuks ka tööle asunud, et nakatada omakorda tulevasi põlvkondi teadus- ja huvipisikuga vaimumaailma ajatute küsimuste vastu.
Nimeta üks hea piiblitõlke omadus.
Loomulikkus ja ausus. Ühelt poolt peaks tõlge olema märkamatu, et lugeja saaks keskenduda sisule ja sõnadest haaratud saada, et tekst ei mõjuks võõristavalt, vaid rulluks keelel ja silme ees loomulikult lahti. Samas ei tohiks kõiki konarusi ära siluda – rännaku ja ise tuumani tungimise ilu võiks samuti alles jääda.
Kas sa ei karda, et suur tükk ajab suu lõhki?
Loomulikult annan ma endale aru, et Piibli tõlkimist ei saa võrrelda mitte ühegi muu teksti tõlkimisega. Kuid põhiküsimus on sama: kas jääda truuks lugejale või tekstile.
Samas, kuna paralleelselt sünnib kaks tõlget – akadeemiline ja nn üldpiibel, siis ei pea ilmtingimata kuldset keskteed otsima. Ühes saab lähtuda ühest ja teises teisest. Selline kahetine loomus on Piiblile endalegi omane – see on Jumala sõna ja samas inimkogemuse väljendus.
Kas on mõni sõna või väljend, mida sa tõlgiksid seniste tõlgetega võrreldes teisiti?
Ma arvan, et Heebrea Piibli kultusliku puhtusega seotud sõnavara vajaks kriitilist ülevaatamist. Tänases keeles mõjuvad näiteks sõnad „roojane“ ja „rüve“ hinnanguliselt (sõnaveeb annab nende sünonüümideks „ropp, rõve, kasimatu, rasvane“) – eriti kui kasutada neid seoses inimestega – , kuid religioosne/kultuslik „ebapuhtus“ on midagi muud, midagi „ebapüha“ või „pühadust ohustavat“.
Milline on sinu lemmikkirjakoht Piiblis ja miks just see?
Arvestades, et Piibel ei ole raamat, vaid raamatukogu, on äärmiselt keeruline lemmikut valida või seda ümbritsevast tekstist välja rebida. Igal raamatul on oma rütm ja keel, milles kajab korraga vastu enam kui kahe tuhande aasta tagune maailm ja igavik.
Aga kui teisiti ei saa, siis: „Ja Jumal nägi, et see oli hea“ (1Ms 1). Mulle meeldib uskuda, et Jumala loodu on oma olemuselt hea, ja püüda näha maailmas ja inimestes head ka siis, kui see esmapilgul silma ei torka.
TÜ usuteaduskond
Vaata ka Piibel 2039 kodulehekülge!
