Kes tõlgib Piiblit? Triin Leesmann

Tartu Ülikooli usuteaduskonna piiblitõlke töörühma kuulub üheksa tõlkijat, kelle ühine eesmärk on luua 2039. aastaks uus eestikeelne piiblitõlge. Selles sarjas tutvustame neid, kelle töö tulemusel tõlge valmib. Sõna saab teoloogia magistrant Triin Leesmann.

Kuidas sa Piiblit tõlkima sattusid?

Eelmise aasta lõpus rääkis Urmas Nõmmik sellest võimalusest ja seejärel käisin kaks päeva ringi seletamatu naeratusega, mis oli tingitud aastatepikkuse unistuse täitumisest. Jah, mulle meeldis õppida lugema vanaema gooti kirjas Piiblit ning temaga salaja kirikusse minnes tajuda pühalikkust.

Meeldis õppida eesti filoloogiat ja tegeleda tõlkimisega. Ja mul on olnud õnnistus kuuluda kirikusse, mis väärtustab kõrgelt ka Piibli isiklikku uurimist. Nii meeldiks mulle mõelda, et kõik senine on olnud ettevalmistus.

Hiljuti sai kaante vahele ligi kaks aastat valminud magistriprojekt „Efesose kirja kommenteeritud tõlge“. Ehk ka see mängis „tõlkerühma sattumisel“ oma osa.

Nimeta üks hea piiblitõlke omadus.

Üks? Hea piiblitõlge võiks olla kõnetavalt kaasahaarav. Juba esmakordsel lugemisel arusaadav ja jälgitav, nii lausestuselt kui sõnastuselt. Ja edasistel kordadel seda põnevust alal hoidev, intrigeerides jätkuvalt kaasa mõtlema. Usutekstina kõnetamine sõltub lisaks mitmest vaimulikust tegurist, aga tõlkija peab pühenduma sajaprotsendiliselt, et teha maksimaalselt hästi enda osa selles protsessis.

Kas sa ei karda, et suur tükk ajab suu lõhki?

Kui mõelda tagasi Piibli tõlkimisele möödunud aastatuhandete jooksul ning eestikeelsele kolmesajale aastale, on see äärmiselt alandlikuks tegev ettevõtmine. Hirm on loomulik reaktsioon suure ees, aga sellesse ei tohiks takerduda.

Kas on mõni sõna või väljend, mida sa tõlgiksid seniste tõlgetega võrreldes teisiti?

Ma arvan, et võime tõeliselt uhked olla suurepäraste piiblitõlgete üle, mis on täis väga häid lahendusi. Nii pole teisiti tõlkimine eesmärk omaette, aga on tingitud sõnakasutuse ja kultuuri muutustest, uutest teadmistest või stiilimuudatustest.

Mulle näib, et sõnadega, eriti just nende „suurtega“, on huvitav lugu – mida täpsemaks tahaks asja ajada, seda piiravamalt ja pisendavamalt need kipuvad mõjuma. Siis tundub olevat suurim kunst leida just taotluslikult ebamäärane ning sümboolselt või poeetiliselt kõnetav sõna.

Mängin praeguse sõnaga „kirkus“ – kui kasutada selle asemel näiteks „auülevus“, hõlmaks see lisaks valguse aspektile ka mõju kiirgust ning suursugust ülevust ja austust. Veel, kui Uus Testament räägib erinevatest kogudustest, on „kogudus“ igati sobilik sõna, aga näiteks Efesose kirjas mainitavat aegadeülest kristlaskonda väljendaks mu arvates „kirik“ paremini.

Milline on sinu lemmikkirjakoht Piiblis ja miks just see?

Piibel võib tunduda ebarealistlike ootuste raamat, aga tegelikult on see ajatu tarkuse kõrval ka lihtne, praktiline ja vabastav. Viimased kolmkümmend aastat on üheks mu lemmikuks olnud Jh 8:31–32: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde teeb teid vabaks!“ See kutsub juba mõistetut oma elus rakendama ning seda sammhaaval tehes kasvab ka arusaamine – Jumalast, elust ja iseendast.

TÜ usuteaduskond

Vaata ka Piibel 2039 kodulehekülge!